2-09-28683/27 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Jätta Pärnu Maakohtu 28.09.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja OÜ Wenders Timber kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜ Wenders Timber ja kostja Benno Sillaotsa vahel on 11.05.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu, mis vastab laenusaajale OÜ-st Estera Baltic alates märtsist 2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasude summadele. Laenuandja kandis laenu 18 755 krooni kostja arveldusarvele. Kostja poolt ei ole laenu tagastatud. Lisaks on hageja ja kostja Benno Sillaotsa vahel sõlmitud 28.04.2007 laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale rahalist laenu summas 16 000 krooni intressiga 5% aastas. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama hiljemalt 28.11.2008. Seejuures kohustus kostja saadud laenust tagastama igakuiselt vähemalt 2000 krooni alates maist 2008. Seega laen on sissenõutav. Laen on tagastatud summas 10 000 krooni ja tagastamata on 6000 krooni + intress 419,19 krooni. Kokku on Benno Sillaotsa võlgnevus 25 174,19 krooni. Hageja esitas 25.03.2009 nõude tagastada laen, kuid laen ja intressid on tagastamata. OÜ Wenders Timber ja kostja Leili Sepp vahel on 11.05.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis kostjale rahalist laenu, mis vastab kostjale OÜ-st Estera Baltic alates märtsist 2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasude summadele. Laenuandja kandis laenu kostja arveldusarvele summas 15 072 krooni. Lisaks on kostja Leili Seppaga 30.05.2008 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 10 000 krooni intressiga 5% aastas. Kostja kohustus laenu intressidega tagastama hiljemalt 30.11.2008. Tagastatud on laen summas 6000 krooni + intress 271,77 krooni, kuid tagastamata on 4000 krooni + intress. Kokku võlgneb Leili Sepp hagejale 19 343,77 krooni. OÜ Wenders Timber ja Urmo Hunt vahel sõlmiti 11.05.2007 laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu, mis vastab OÜ-st Estera Baltic alates märtsist 2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasude summadele kokku 30 173 krooni. Hageja esitas laenu tagastamise nõude 25.03.2009, kuid kostja pole laenu 30 173 krooni tagastanud. OÜ Wenders Timber ja Einar Meimer vahel on 11.05.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu, mis vastab OÜ-st Estera Baltic alates märtsist

2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasu summadele kokku 11 230 krooni. Hageja esitas 25.03.2009 laenu tagastamise nõude, kuid kostja pole 11 230 krooni tagastanud. OÜ Wenders Timber ja Silva Kartsepp vahel on 11.05.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu, mis vastab OÜ-st Estera Baltic alates märtsist 2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasu summadele kokku 5973 krooni. Hageja esitas 25.03.2009 laenu tagastamise nõude, kuid kostja pole 5963 krooni tagastanud. OÜ Wenders Timber ja Heldur Sellise vahel on 11.05.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis laenusaajale laenu, mis vastab OÜ-st Estera Baltic alates märtsist 2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasu summadele kokku 26 118 krooni. Hageja esitas 25.03.2009 laenu tagastamise nõude, kuid kostja pole 26 118 krooni tagastanud. Kõik kostjad olid hageja poolt laenude andmise ajal OÜ Estera Baltic töötajad ning hagejal puudusid kostjatega töölepingulised suhted. Tegemist ei olnud tingimusliku tehinguga. OÜ Estera Baltic oli kohustatud sõlmitud töölepingute kohaselt välja maksma oma töötajatele saamata jäänud töötasud. Mitmed kostjad, sh. Einar Meimer ja Urmo Hunt, lõpetasid töölepingud OÜ-ga Estera Baltic koheselt või lühikese aja jooksul, kui olid saanud hagejalt laenu vaidlusaluste laenulepingute alusel. TsÜS § 104 lg1 järgi loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuste saabumine ei ole kasulik. Samuti on selge, et OÜ Estera Baltic pankrotistumisel ei saanudki 11.05.2007 laenulepingutes nimetatud laenu tagastamise tingimust saabuda. Hageja palus Benno Sillaotsalt välja mõista 25 174,19 krooni, Leili Sepalt 19 343,77 krooni, Urmo Hundilt 30 173 krooni, Einar Meimerilt 11 230 krooni, Silva Kartsepalt 5973 krooni ning Heldur Selliselt 26 118 krooni. Menetluse kestel hageja vähendas haginõuet Benno Sillaotsa vastu seoses sellega, et kostja tasus peale hagi esitamist 4419,19 krooni ja 2000 krooni oli tasutud enne hagi esitamist ning palus Benno Sillaotsalt välja mõista 18 755 krooni. Samuti vähendas hageja nõuet Leili Sepa vastu seoses sellega, et kostja tasus peale hagi esitamist 4271,77 krooni ja palus Leili Sepalt välja mõista 15 072 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tegelikult maksis OÜ Wenders Timber kostjatele OÜ Estera Baltiku eest töötasu ajavahemiku märts-mai 2007 eest. Seega sisuliselt täitis hageja kostjatele OÜ Estera Baltica ja kostjate vahelisest töölepingust tuleneva töötasu maksmise kohustust. Kostjatele hageja poolt makstud summade näol ei ole tegemist laenuga VÕS § 396 mõttes ja selle tagasinõudmiseks laenulepingu alusel hagejal puudub alus. 11.05.2007 sõlmitud lepingute p 3 kohaselt kohustub laenusaaja tasuma saadud laenu laenuandjale koheselt, kui tema tööandjalt OÜ Estera Baltic on laekunud saamata jäänud töötasud. Kostjad ei ole OÜ-lt Estera Baltic töötasusid antud perioodi eest saanud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja ja kostjate vahel on 11.05.2007 sõlmitud sarnased laenulepingud, mille p.1 järgi OÜ Wenders Timber annab kostjatele rahalist laenu summas, mis vastab OÜ Estera Balticult alates märtsist 2007 saamata jäänud ja väljamaksmata töötasude summadele. Lepingu p.2 järgi laenuandja kannab laenud laenusaaja arveldusarvele, mis on kirjas lepingus laenusaaja andmetes, hiljemalt 11.-ks kuupäevaks. Märtsikuu 2007 eest on kantud summad kostjate arvele 10.04.2007 selgitusega „OÜ Estera Baltic märts töötasu“ (tl.15). Aprillikuu 2007 eest on kantud summad kostjate arvele 11.05.2007 selgitusega „laen (OÜ Estera Baltic) töötasu“ ( tl.16). Maikuu 2007 eest on kantud summad kostjate arvele 11.06.2007 selgitusega „laen (Estera Baltic OÜ mai töötasu) (tl.17-18). Laenulepingute p. 3 kohaselt laenusaaja kohustub tasuma saadud laenu laenuandjale koheselt s.t. kahe kalendripäeva jooksul, kui tema

tööandjalt OÜ-lt Estera Baltic on temale laekunud saamata jäänud töötasud. Lepingu p.4 järgi laenu mittetagastamisel p.3 vastavatel tingimustel, on laenuandjal õigus antud laen sisse nõuda vastavalt kehtivatele seadustele ja sellisel juhul on tagastamata laenu intress 1,0% päevas. Sisuliselt vaidlusaluste lepingute järgi maksis hageja kostjatele OÜ Estera Baltic eest töötasusid perioodil märts-mai eest 2007, mis on tõendatud esitatud lepingutega ja pangaülekannetes märgituga ning poolte poolt esitatud seisukohtadega. Tagasimaksmise kohustus oli kostjatel juhul, kui tööandjalt OÜ Estera Baltic laekuvad neile maksmata töötasud. Kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. Poolte vahel on sõlmitud tingimuslikud tehingud TsÜS § 102 lg 1 mõttes. Saabunud ei ole tingimus, mille kohaselt kostjad peavad tagasi maksma neile hageja poolt laenuna antud summad. Selleks tingimuseks ei saa lugeda ka OÜ Estera Baltic pankroti väljakuulutamist. Hageja väited, et kuna osad kostjad lahkusid töölt OÜ-st Estera Baltic, siis takistasid nad hea usu põhimõtte vastaselt tingimuse saabumist, ei ole millegagi põhjendatud. Kostjad töötasid OÜ-s Estera Baltic ning töötatud aja eest töötasu maksmine on tööandja kohustus ja see ei sõltu sellest, kas hiljem tööleping lõpetatakse või mitte. Hageja ei ole nimetanud ühtegi kostjate poolt tingimuse saabumist takistavat toimingut. Seega hageja viited TsÜS §-le 104 lg 1 on põhjendamatud. Hageja viide VÕS § 398 lg-le 1, ei ole põhjendatud. Antud juhul on poolte vahel kokku lepitud tingimus, millisel juhul laen tagastatakse ja tegemist ei ole tähtajatu laenulepinguga. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Väär on maakohtu väide, et hageja maksis kostjatele töötasu OÜ Estera Baltic eest. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja oleks olnud kostjatega töölepingulistes suhetes või et hageja oleks võtnud endale kohustuse tasuda OÜ Estera Baltic eest kostjatele töötasu ajavahemiku märts – mai 2007 eest. Kostjad olid töölepingulistes suhetes OÜ-ga Estera Baltic. Asjaolu kinnitab ka fakt, et vaidlusaluste lepingute alusel välja makstud summade pealt ei ole arvestatud töötasudelt nõutavaid riiklikke makse. Hageja on esitanud kohtule laenulepingud ja tõendanud, et OÜ Wenders Timber ja kostjate vahel oli sõlmitud laenduleping. VÕS § 396 lg 2 võimaldab igasuguse võlgnevuse tunnustamist laenuna. Laenulepingule allakirjutamisega on kostjad tunnistanud oma võlgnevust hagejale, st. on tunnistanud kohustuste tekkimist hageja ees ning võtnud endale kohustuse saadud laen laenulepingutes sätestatud tingimustel tagastada. Hageja on esitanud kostjatele 25.03.2009 kirjaliku nõude tagastada tasumata laen hiljemalt kahe pangapäeva jooksul arvetes nõude saamisest. Nimetatud laenu tagastamise nõuet võib käsitleda laenulepingu korralise ülesütlemisena VÕS § 398 lg 1 mõttes. Kuivõrd hageja on esitanud kostjatele nõude laenu tagastamiseks 25.03.2009, siis hagi esitamise momendiks oli möödunud ka seaduses ette nähtud laenulepingu ülesütlemise kahe kuuline ette teatamise tähtaeg. Sisuliselt oli tegemist vaidlusaluste laenulepingute puhul tähtajatute laenulepingutega. Seda sellepärast, et pooltel ei olnud võimalik ette näha, kas ja millal OÜ Estera Baltic vaidlusaluste lepingute suhtes kolmanda isikuna maksab kostjatele välja töötasud ajavahemiku märts – mai 2007 eest. Hageja ei ole mitte kunagi tunnistanud, et tegemist oli tingimusliku tehinguga, kuna asjaolud, millest tekkisid õiguslikud tagajärjed, pidid saabuma. OÜ Estera Baltic oli kohustatud sõlmitud töölepingute kohaselt välja maksma oma töötajatele (kostjatele) saamata jäänud töötasud. Tingimuse saabumine ei saanud sõltuda pooltest. Hageja andis kostjatele laenu ainult sellel tingimusel, et see tagastatakse kostjate poolt.

Vaidlusaluste lepingute p 3 laenu tagastamise tähtaja kohta on segadust tekitav ja mitmeti mõistetav, kuid sellisel juhul tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-test 1 ja 2, § 29 lg-test 3 ja 4 ehk poolte tegelikust tahtest. Selgitus panga väljavõttes ülekannete kohta iseenesest ei muuda olematuks ega sea kahtluse alla poolte vahel sõlmitud laenulepinguid, kus poolte tegelik tahe lepingu tingimuste kohta on sätestatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg 1. Käesolevas asjas tuleb vaieldamatult kohaldada TsMS § 163 lg1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata, apellatsiooniastme mentluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 28.09.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud hagiavalduses esitatud väiteid ning kõigile neile on maakohus hinnangu andnud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna hagi jäi täies ulatuse rahuldamata, siis on menetluskulud jäetud põhjendatult hageja kanda. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.