Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitaesitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tege tegemise gemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokudokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot (2 (250 krooni) krooni). Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva arutamist ist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutam kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.12.2010 laekus OÜ-lt Aktiva Finants Viru Maakohtule hagi H R` vastu võlgnevuse, kokku summas 6958.58 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud OÜ Langersen ja H R (kostja) sõlmisid kaks järelmaksulepingut: 1) 17.03.2007 järelmaksulepingu koos 10.05.2007 maksegraafikuga kostja tellimuse 13.03.2007 alusel, mille alusel kohustus kostja ostetud kaupade eest tasuma järelmaksuga 4111 krooni ja intressid vastavalt järelmaksegraafikule; 2) 27.06.207 sõlmiti järelmaksuleping koos 03.08.2007 maksegraafikuga kostja tellimuse 13.06.2007 alusel, mille alusel kohustus kostja ostetud kaupade eest tasuma järelmaksuga 2115 krooni ja intressid vastavalt järelmaksugraafikule. OÜ Langersen edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le Aktiva Finants, kellel on sõlmitud OÜ-ga Langersen faktooringleping. OÜ Aktiva Finants, kontrollinud kostja krediidivõimet avalikest allikatest, andis OÜ-le Langersen nõusoleku tasuda kostja tellimuste eest ning võimaldas kostjal tasuda tellitud kaupade eest OÜ-le Aktiva Finants maksegraafiku alusel. Kostja kohustus tasuma kaupade maksumuse kokku summas 6226 krooni ja intressid vastavalt järelmaksugraafikutele, mis edastati kostjale koos väljastatud kaubaga. Kostja ei täitnud graafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja kostjale kirjalikud teated lepingute rikkumise kohta. Vaatamata lubadustele ei täitnud kostja oma kohustusi. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostja poolt tähtaegselt tasumata summalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt viivisemääraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär, s.o. antud juhul 24% aastas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2468.08 krooni. Kostja on tasunud 17.03.2007 sõlmitud lepingu alusel 1845.22 krooni, mis katab 6 osamakset kuni 10.11.2007 ning 199.96 krooni seitsmenda osamakse põhiosa maksest. Edaspidi kostja makseid ei tasunud. Tasumata jäi kostjal põhivõlg summas 2699.93 krooni ning intressid – 390.65 krooni. 27.06.2007 sõlmitud lepingu alusel tasus kostja kokku 1000 krooni, mis katab 5 makset kuni 03.01.2008 ning summas 0,05 krooni 7.osamakse põhiosa maksest. Edaspidi kostja makseid ei tasunud. Tasumata jäi põhivõlg summas 1294.31 krooni ning intressid – 105.61 krooni. Kokku jäi kostjal tasumata põhivõlga summas 3994.24 krooni ning intressid – 496.26 krooni. Nimetatud summale lisanduvad viivised – 2468.08 krooni. Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja võlga tasunud. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256; 76 lg 1 ja 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 397 lg 1 ning § 113 lg 1 ja 94 sätestatule ja palub hagi esitamise seisuga (hagiavaldus on

koostatud 28.12.2010) kostjalt välja mõista lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks kokku summa 6958.58 krooni. Samuti taotleb hageja asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastavalt TSMS § 367 sätestatule taotleb hageja ka lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni viivise väljamõistmist vastavalt lepingu põhitingimustele 0,07% põhivõla summalt päevas. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud ärakirjadena järgmised kirjalikud tõendidjärelmaksulepingud koos maksegraafikutega ja kostja esitatud tellimustega, maksemeeldetuletused ja võlateatised 10.05.2007 ja 03.08.2007 sõlmitud lepingute kohta, hageja esindaja volikiri, menetluskulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. I Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas teda hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt isiklikult kätte antud 07.01.2011. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 27.01.2011. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile kohtu poolt nõutud vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Võlgnik rikkus lepinguid, jättes tasumata ostetud kauba eest järelmaksugraafikute alusel ettenähtud laenu- ja intressimaksed. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 6958.58 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas (6958.58 : 15,6466) = 444.73 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 255.28 eurot (3994.24 krooni), intressid – 31.72 eurot (496.26 krooni) ja viivised - 157.71 eurot (2468.08 krooni)). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud hagiavalduse koostamisel seisuga 28.12.2010 viiviseid summas 496.26 krooni. Nimetatust tulenevalt on TsMS § 367 alusel põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 29.12.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summas 3000 krooni (191.73 eurot), millest 1000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 4334, 28.12.2010) ja 2000 krooni hageja makstav tasu õigusabi eest (Julianuse Õigusbüroo arve 1056581, 27.12.2010). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 04. märtsil 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.