Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

on pangal õigus leping üles öelda, kui kontoomanik on viivitanud võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 45 päeva. 31.01.08 sõlmisid pooled eraisiku krediitkaardi lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/Mastercard Standard nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 20 000 krooni ulatuses. Topeltneto krediitkaardi lepingu sõlmimise hetkel oli intressimäär 14% aastas, alates 01.01.09 on intress 18% aastas. Krediitkaardi lepingu ülesütlemise hetkeni 25.08.08 arvestas hageja intressi, peale lepingu ülesütlemist viivist 11% aastas ja alates 01.05.09 9,5% aastas. Kostja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista krediitkaardi võlgnevuse põhiosa 35 947,87 krooni ja debiteeritud viivis 26 170,05 krooni ning topeltneto krediitkaardi põhiosa võlgnevus 19 989,30 krooni, intress 427 krooni ja viivis 1619,41 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidlustanud sõlmitud lepinguid ja tunnistas nõuet põhivõla 55 937,17 krooni ja kõrvalnõuete osas osaliselt. Kostjal tekkisid 2008 makseraskused, talle lubati kompromissi, kuid selle asemel anti hagi kohtusse. Kostja ei nõustu viivise arvestusega, leiab, et viivis on ülearu suur, tüüptingimuste rakendamine VÕS § 42 lg 1 alusel tühine ja palub viivist raske majandusliku olukorra tõttu vähendada. Kostja palub määrata kohtuotsuse ositi täitmine 1000 krooni kuus kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust lepingute sõlmimise, tingimuste, lõpetamise ega põhivõla suuruse üle. Pooltel on vaidlus viiviste üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on põhivõla ja intresside suuruse tõendanud krediitkaardi nr.

XXXXXXXXXXXXXXXXX

ja topeltneto Eurocard/Mastercard Standard nr. XXXXXXXXXXXXXXXXX krediitkaardi lepingutega, krediitkaartide kontoväljavõtetega, krediitkaartide tingimustega. Eeltoodust ja asjaolust, et kostja põhivõlgnevust ja intresse ei vaidlustanud lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista põhivõlg 55 937,17 krooni ehk 3575.04 eurot ja intressivõlg 427 krooni ehk 27,29 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist vastavuses poolte sõlmitud krediitkaardi ja topeltneto krediitkaardi lepingutega. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta saavutas hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt viiviste arvestamine lõpetati ning koguvõlgnevus novembris 2009 oli 57 000 krooni, mida tal tuli hakata tasuma 1000 krooniste osamaksetena. Sellekohased väited on paljasõnalised ja hageja ei ole nendega nõustunud. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest sellist kokkulepet järeldada ei saa. Seega on hageja viivisearvestus kohtule esitatud ulatuses põhjendatud. Kohus võttes arvesse põhivõlgnevuse suurust 3575.04 eurot, kostjapoolset võlgnevuse tasumisega viivitamist üle kahe aasta ja võlgnevusele arvestatud viivise summat 1776.07 eurot, leiab kohus, et väljamõistetav viivis ei ole ebamõistlikult suur ega kostjat kahjustav. Seega puudub alus VÕS § 42 lg 1 kohaldamiseks. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist põhjusel, et tal on kaks alaealist last, mis on tõendatud, majandusraskusi ta tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et üksnes alaealiste laste olemasolu ei ole viivise vähendamise aluseks. Seega kuulub viivis väljamõistmisele täies ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmiseks maksegraafik igakuiste maksetega 1000 krooni ehk 63,91 eurot kuus, kuna see venitab

võlgnevuse maksmise seitsmele aastale, mis ei ole võla tasumiseks mõistlik tähtaeg. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.