Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud Võlausaldaja on 18.02.2008 esitanud avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt 5.01.2006 sõlmisid VKJa PM lihtkirjaliku laenulepingu. Lepingu p 1.2 kohaselt kohustus võlausaldaja andma võlgnikule laenu 110 000 krooni. Lepingu p 1.3. sätestas võlgniku kohustuse maksta võlausaldajale laenusumma kasutamise eest igal kalendrikuul intressi 4% laenusummalt. Lepingu p 1.5. kohaselt kohustus võlgnik tagastama võlausaldajale laenusumma koos intresside ja muude Lepingust tulenevate summadega 20.03.2006. Võlausaldaja on täitnud Lepinguga võetud kohustused ja kandnud laenusumma vastavalt Lepingu p 1.4. võlgniku pangakontole. Võlgnik ei ole senini tagastanud laenusummat, tasunud laenusummalt intressi ega muid Lepingust tulenevaid summasid. Võlgnik on tasunud võlausaldajale viivitusega 25 000 krooni, mida võlausaldaja on aktsepteerinud Lepingu p 5.1. sätestatud leppetrahvina. Võlausaldaja märgib, et leppetrahvi tasumine ei vabasta võlgnikku Lepingu p 5.2 kohaselt Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Võlausaldaja on võlgnikule edastanud pankrotihoiatused, võlgnik on kinnitanud pankrotihoiatuse kätte saamist kui ka võlgnevuse olemasolu 30.11.2007 e-kirjas. Pankrotiavalduses toodud arvestuse kohaselt on võlgniku poolt võlausaldajale tagastamata laenusumma kokku 110 000 krooni, tasumata intress 11 000 krooni ja viivisenõue üksnes laenusumma põhiosa ulatuses 110 000 krooni, seega kokku 231 000 krooni. Võlausaldaja eelnevast lähtudes on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankS § 10 lg 2 p 1 palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 19.03.2008 kohtumäärusega on kohus pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtnud. Harju Maakohtu 26.09.2008 kohtumäärusega on algatatud PM pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks nimetatud Urmas T.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma ning arvestades võlgniku tegevust on ta küll aktiivne tegutseja, kuid ilmselt kas puuduvate teadmiste või lünklike teadmiste pärast raha kasutamisest, majandusteadmistest ja projektide läbiviimisest ning lõpetamisest. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada ebaõnnestunud äritegevusi või vahendustegevust, laenuvõtmist üle oma võimaluste ja ilmselt vastutustundetut rahakasutust ning koos sellega usalduse kaotust nii võlgnikul oma äripartneritega kui ka võlgnikul lähikondsetega. Ajutisele haldurile pole teada, kui palju oma rahalistest vahenditest on kasutatud hobikalandusele ja muule sellega seonduvale ning kui palju lõpuks oma kohustuste täitmisele. Võlgnik on olnud rahalisis probleeme juba 2006 aastast, kuid rahalised laekumised on lõppenud 2007 aasta lõpust. Kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, omades kohuste hulka, mida ta ei suuda füüsilise isikuna täita. Puuduvad rahalised vahendid ja ka allikad kohustuste täitmiseks. PankrS 29 sätete kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat. Menetluse raugetamine ei välista hilisemalt uuesti nõuete või pankrotiavalduste esitamist. Samas pankrotimenetluse raugetamine võtab võlgnikul võimaluse taotleda pankrotimenetluses võlgniku kohustustest vabastamist. Samas kui võlgnik ei soovi kohustustest vabastamise menetlust kasutada ja võlausaldaja ei nõustu menetlust finantseerima tuleb võlgniku menetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. PankrS 11 peatükis §§ 169 kuni 177 on sätestatud võimalus taotleda füüsilisest isikust võlgnikul pankrotimenetluse kaudu kohustustest vabastamist. See eeldab pankroti väljakuulutamist. Nimelt PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avaldus kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (PankrS 170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat. Samas võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 171 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 174 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. PankrS § 175 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Antud juhul kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustuste vabastamise menetluse ajal oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 sätete alusel, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. PankrS § 177 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik peab antud juhul kinnitama oma valmisolekut ja võlausaldaja olema valmis menetlust finantseerima, et menetlus algatada ning kohustuste vabastamise kaudu saada tagasi osaliselt oma nõue. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumisel tuleb menetlus raugestada pankroti välja kuulutamata, kuid see tooks kaasa

võlgnikul võimatuse taotleda kohtult kohustustest vabastamist pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust puuduvad PankrS § 15 (2) ja 31 (1) sätestatud pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud. Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsusta võlgniku kohustuste suuruse ning võlgnikule anda võimaluse taotleda kohtult võlgadest vabastamist PankrS sätestatud korras. Samas kui võlgnik seda ei soovi siis raugestada menetlus pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt aruandes märgitule, kuulub endisele abikaasale MMkorter asukohaga XXX, suurusega 39,4 m2. Ajutise halduri hinnangu kohaselt on võlgniku osaväärtus ca 50 000 krooni. Ühisvara jagamisel võib samuti tekkida olukord, kus võlgniku panus vara suurendamisse on erinev poolest. PankrS § 122 kohaselt , kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, saab haldur nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest , võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. Samas kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgniku abikaasa võib esitada hagi ühisvara jagamiseks kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 18 lg1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga (PkS § 18 lg 2). Kuna pole teada ühisvara tegelik suurus ja ajutine haldur on ainult eeldanud ühisvara olemasolu, tuleb pankrotimenetluses see küsimus lahendada eelduslikult kohtu kaudu. Nimelt PkS § 18 lg 5 kohaselt jagab vaidluse korral kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PkS § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, samuti kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, arvestab kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 3). PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et PkS § 20 lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Samas perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Ühisvara jagamine on kulukas ja aeganõudev ning antud juhul, arvestades võlgniku kohustusi oma vanema poja ülalpidamise osas, võib ühisvara jagamine osutuda majanduslikult mitteotstarbekaks.

PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust

ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud kokku 19 töötundi.

Ajutise haldur tasuks kujuneb 26 600 krooni (19 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21% (26 600 x 21% = 5 586; 26 600 – 5 586 = 21 014 ). Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3 280,40 krooni (kulud koos käibemaksuga, bürookulud, transport, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ja palun välja mõista OÜ-le Konkurss Tähe 104B 51013 Tartus, arvelduskonto Hansapangas nr. XXXXXXXXX. Ajutise pankrotihalduri ettepanek tulenevalt aruandest ja tuginedes PankrS § 23 lg 1 ja 2, § 31 lg 1, 170 on : Kuulutada välja PM(kood XXX) pankrot. Kui võlgnik ei soovi oma kohustustest vabastamise menetlust algatada, tuleb võlgniku vastu algatatud pankrotimenetlus lõpetada pankrotti väljakuulutamata, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks. Määrata ajutise halduri, Urmas Ti (isikukood XXX), tasuks 26 600 krooni. Tasu palun välja maksta koos sotsiaalmaksuga pankrotivara arvelt, Urmas T arvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea Pangas. Välja mõista bürookulud summas 3 280,40 krooni, OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr XXXXXXXXX. Kohtuistung 02.12.2008 kohtuistungil võlausaldaja esindaja ja võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandega nõus, aruandele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 14.10.2008 aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku ca 258 892 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgnikul teadaolevalt puudub vara ja rahalised sissetulekud nii töise tegevuse kui ka investeeringute tulemusena ei ole võlgnik võimeline täitma oma teadaolevaid kohustusi.

Kohtuistungil võlgnik ega ka võlausaldaja ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja taotlusele ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude osas. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, vara puudub, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Urmas T pankrotihalduriks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud kokku 19 töötundi. Taotluse kohaselt ajutise halduri tasuks 26 600 krooni (19 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21%. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3 280,40 krooni (kulud koos käibemaksuga, bürookulud, transport, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ja välja mõista OÜ-le Konkurss Tähe 104B 51013 Tartus, arvelduskonto Hansapangas nr.

XXXXXXXXX.

Ajutine pankrotihaldur taotleb määrata ajutise halduri, Urmas Ti (isikukood XXX), tasuks 26 600 krooni. Tasu 26 000 krooni välja maksta kohtudeposiidis olevate vahendite 26 000 krooni arvelt ja ülejäänud tasu ning kulutused 3280.40 krooni pankrotivara arvelt, Urmas T arvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea Pangas; välja mõista bürookulud summas 3 280,40 krooni, OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr XXXXXXXXX. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 19 töötundi ja teinud vajalikke kulutusi 3280 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 26 600 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused so 3280 krooni. Halduri nimetatud taotlusele võlausaldaja ja võlgnik kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri tasu 26 600 krooni välja maksta kohtudeposiidis olevate vahendite 26 000 krooni arvelt (deposiiti maksnud VKkanne 530 02.04.2008, summas

26 000 krooni) ja kanda Urmas T arvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea Pangas; Ülejäänud tasu 600 krooni ning kulutused 3280.40 krooni välja mõista pankrotivara arvelt ja kanda OÜ-le Konkurss, Tähe 104B Tartu, arvelduskonto Hansapangas nr XXXXXXXXX. Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.