Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tema ülesannetest pärast AOÜ

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 21.10.2010.a. esitas AOÜ (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing on maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on kohustusi 2 829 750,46 krooni (180 854,02 euro) ulatuses ning vara hinnanguliselt summas 296 334,01 krooni (18 939,20 eurot). Harju Maakohus võttis 10.12.2010 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas AOÜ (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaare. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgnikul on küll bilansijärgseid nõudeid ja ettemakse summas 31 805,27 krooni (2 032,73 eurot) ning bilansijärgset põhivara 17 719 krooni (1 132,45 eurot). Võlgniku seletusel ja halduri hinnangul ei ole bilansijärgne vara likviidne, kuna selle realiseerimine on ebatõenäoline ja seotud kuludega, mis eeldatavasti ületavad vara maksumuse. Kohustusi on võlgnikul 218 098,77 euro ulatuses. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku ettevõtte tervendamise ja tegevuse jätkamise väljavaated puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise alguseks oli 28.10.2010. a. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks, leiab ajutine pankrotihaldur, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtuistung Kohtuistungil 12.01.2011.a. jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde ning teatas, et pankrotimenetluse kulude esialgne suurus on 3 205 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul likviidne vara puudub ning kohustusi on võlgnikul 218 098,77 euro ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 12.01.2011 määrusega AOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul AOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 23,75 tundi ning kandnud kulutusi summas 100 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja on ajutise halduri aruande kohaselt nõustunud pankrotimenetluse kulude kandmisega. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 900 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 100 eurot. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule HT.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.