Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ M(likvideerimisel) esitas 29.11.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks hambaraviteenuse osutamine. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte majandustegevus lõppenud. 08.04.2010 algatatud likvideerimismenetluse käigus on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Harju Maakohtu 16.12.2010 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati OÜ M(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks T S . Ajutise pankrotihalduri aruanne T S esitas 06.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelpärimiste teel kogutud andmetel OÜ-l M(likvideerimisel) reaalset vara, mille moodustab arvelduskontol olev raha, summas 1,85 eurot (28,97 krooni). Likvideerija poolt esitatud andmetel on OÜ-l M(likvideerimisel) vara bilansilises väärtuses, summas 1 923,11 eurot (30 090,20 krooni) ning hinnangulises väärtuses 192,31 eurot (3 009,02 krooni). Ajutise halduri hinnangul on immateriaalne vara väärtusetu ning debitoorsete nõuete sissenõudmine otstarbetu. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on OÜ-l M(likvideerimisel) kohustusi kogusummas 59 523,91 eurot (931 346,86 krooni). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja püsivalt maksejõuetuks muutumine on tingitud eelkõige üldisest majanduse jahenemisest põhjustatud tarbimise järsust vähenemisest, mida ei olnud võimalik täies ulatuses ette prognoosida ning selle vältimiseks vajalikke abinõusid tarvitusele võtta. Ajutine haldur, tutvunud äriühingu likvideerija poolt esitatud andmete põhjal äriühingu senise majandustegevusega, on tuvastanud käesoleva aruande koostamise seisuga osaühingu tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid, mis võiksid olla tagasivõidetavad pankrotiseaduse (PankrS) §-de 110-114 alusel. Lõplik seisukoht tehingute seotuse osas äriühingu majandustegevusega on võimalik võtta pankrotimenetluse käigus pärast kõigi OÜ M(likvideerimisel) raamatupidamisdokumentidega tutvumist. Ajutisele haldurile on esitatud OÜ-ga M(likvideerimisel) sõlmitud laenulepingud järgmiste poolte vahel: OÜ VH(XXX.a.), OÜ VH(XXX.a.), OÜ VI(XXX.a.), KV(XXX.a.), TT(XXX.a.). Ajutisel halduril puuduvad 2008.a. arvelduskontode väljavõtted, millest nähtuksid 2008. aastal sõlmitud laenulepingute alusel laenu andmised ja raha tasumised OÜ M(likvideerimisel) arvelduskontodele. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 51 on juhatus kohustatud esitama pankrotiavalduse osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Äriühingu suhtes algatati likvideerimismenetlus 08.04.2010.a. likvideerimisotsuse alusel, samas oli äriühingu majandustegevus alates asutamisest kahjumlik. Äriühingu endise juhatuse liikmed ja osanikud, kes olid ühtlasi ka äriühingule laenuandjateks, pidid olema teadlikud äriühingu kahjumlikust majandustegevusest ning võtma vastu otsuse majandustegevuse lõpetamiseks, kuid seda ei tehtud. Hiljemalt 2008.a. majandusaasta aruande esitamise järgse 20 päeva jooksul oleks pidanud juhatus esitama kohtule pankrotiavalduse, kuna äriühing oli maksejõuetu. Kuigi äriühingu majandustegevust jätkati täiendavate laenude võtmisega juhatuse liikmetelt ja osanikelt, siis sellise teoga suurendati vaid äriühingu kohustusi, mistõttu on kasvanud ka kõik muud kohustused, muuhulgas Maksuja Tolliameti ees. Ajutise halduri hinnangul võib olla tegemist karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohase süüteoga.

Ajutisel halduril puuduvad käesoleval ajal täiendavad andmed majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Samas puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotisaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et võlgniku likvideerija on valmis hüvitama ajutise halduri tasu. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri T S arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l M(likvideerimisel) on kohustusi 187 130,31 euro ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt võib OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetluses esineda vara tagasivõitmise ja –nõudmise aluseid, kuid ajutisel halduril puuduvad kõik raamatupidamisdokumendid lõpliku hinnangu andmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt esitati talle laenulepingud, mis olid võlgnikul sõlmitud järgmiste poolte vahel: OÜ VH(XXX.a.), OÜ VH(XXX.a.), OÜ VI(XXX.a.), KV(XXX.a.), TT(XXX.a.). Ajutisel halduril puuduvad võlgniku 2008 arvelduskontode väljavõtted, millest nähtuksid 2008 sõlmitud laenulepingute alusel laenu andmised ja raha tasumised võlgniku

arvelduskontodele. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et äriühingu endise juhatuse liikmed ja osanikud, kes olid ühtlasi ka äriühingule laenuandjateks, pidid olema teadlikud äriühingu kahjumlikust majandustegevusest ning võtma vastu otsuse majandustegevuse lõpetamiseks, kuid seda ei tehtud. Hiljemalt 2008.a. majandusaasta aruande esitamise järgse 20 päeva jooksul oleks pidanud juhatus esitama kohtule pankrotiavalduse, kuna äriühing oli maksejõuetu. Kuigi äriühingu majandustegevust jätkati täiendavate laenude võtmisega juhatuse liikmetelt ja osanikelt, siis sellise teoga suurendati vaid äriühingu kohustusi, mistõttu on kasvanud ka kõik muud kohustused, muuhulgas Maksu- ja Tolliameti ees. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, mille kohaselt võib olla tegemist KarS § 3851 kohase süüteoga kuna võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul pankrotiavaldust. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval ajal täiendavad andmed majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 07.01.2011 määrusega tegi kohus OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 5 112,90 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l M(likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ M(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ M(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Silver E ele (isikukood 37807292765). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 77 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku likvideerija Silver E on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb võlgniku likvideerijalt T S kasuks välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 2 048,20 eurot.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.