Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud 08.11.2010.a. esitas Saaremaa Lihatööstus OÜ maakohtule taotluse E R töövaidluskomisjonile, töövaidlusasjas nr 9.3-2/2696 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina rahaliste hüvitiste nõudes.

2-10-56196 Lääne Tööinspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni 30.09.2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.3-2/2696 rahuldati E R avaldus Saaremaa Lihatööstus OÜ vastu rahaliste hüvituste nõudes osaliselt ja mõisteti avaldaja kasuks välja vähemmakstud lisatasu kokku 1191 krooni ning jäeti rahuldamata puhkusetasu nõue summas 753 krooni. 07.12.2010.a. määrusega võttis maakohus Saaremaa Lihatööstuse OÜ taotluse menetlusse ja alustas asjas eelmenetlust. Muu hulgas kohustas kohus hagejat E Rt kohtule kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338-340, 363) vähemalt 20 päeva jooksul käesoleva määruse temale kättetoimetamisest alates. Hageja E R on nimetatud määruse kätte saanud isiklikult 13.12.2010.a., kuid kohtu nõudmist ta täitnud ei ole. Kohtu seisukoht Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. 07.12.2010.a. määrusega võttis maakohus Saaremaa Lihatööstuse OÜ taotluse menetlusse ja alustas asjas eelmenetlust. Muu hulgas kohustas kohus hagejat E Rt kohtule kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338-340, 363) vähemalt 20 päeva jooksul käesoleva määruse temale kättetoimetamisest alates. Hageja E R on nimetatud määruse kätte saanud isiklikult 13.12.2010.a., kuid kohtu nõudmist ta täitnud ei ole /t.l 16/. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Määratud ajaks E R avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et E R hagi Saaremaa Lihatööstus OÜ vastu rahaliste hüvituste nõudes tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.09.2010.a. otsus töövaidluses nr 9.3-2/2696 vaidlustatud ulatuses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

2-10-56196 TsMS § 174 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.