Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ MHFI hagi Valeri Dunaiski, Urmas Remmiku, Vaike Uuesoo, Margus Aavaste, Marek Beroli, Tõnu Kalve ja Tiina Kärdi vastu juurdepääsutee määramiseks 28.01.2011, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse
OÜ MHFI, Valeri Dunatski ja Urmas Remmiku apellatsioonkaebused
liik
Harju Maakohtu 06.04.2010 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.01.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ MHFI (registrikood 11151481), esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus Kostja I Valeri Dunaiski (ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja II Urmas Remmik (ik XXXXXXXXXXX), esiandaja vanadeadvokaadi abi Elmer Muna Kostja III Vaike Uuesoo (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Riste Uuesoo Kostja IV Margus Aavaste (ik XXXXXXXXXXX) Kostja V Marek Berol (ik XXXXXXXXXXX) Kostja VI Tõnu Kalve (ik XXXXXXXXXXX) Kostja VII Tiina Kärdi (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Eigo Kärdi Kostjate VI ja VII esindaja Monika Lepistu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.04.2010 otsus ja teha uus otsus.
2.Määrata tähtajatu juurdepääs Madise külas Padise vallas Harjumaal asuvale MereMetsa kinnistule (registriossa nr 6435602) ilma kellaajaliste piiranguteta koos õigusega kasutada juurdepääsuks sõidukit järgmiselt: „Liivanõmme kinnistul
(registriosa nr 419302) asuva Liivanõmme tee lõpust kuni Umbaja tee kinnistuni (registriosa nr 9705802) ja sealt mööda Alttoa kinnistu (registriosa nr 9705402) põhjaserva kraavikallast üle piirikraavi Mere-Metsa kinnistule“. Mere-Metsa kinnistu omanikul tasuda juurdepääsuõiguse kasutamise eest Alttoa kinnisasja igakordsele omanikule 200 (kakssada) eurot aastas. Kohustada Valeri Dunaiskit andma nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr 419302 märkuse kinnistamiseks, mille sisu on järgmine: “Kinnistut koormab AÕS §s 156 sätestatud juurdepääsuõigus, mis kehtib Mere-Metsa kinnisasja (registriosa nr 6435602) igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt võib Liivanõmme kinnisasja kasutada ilma kellaajaliste piiranguteta Liivanõmme kinnisasjal asuva Liivanõmme tee lõpust kuni Umbaja tee kinnistuni“. Kohustada Urmas Remmikut andma nõusolek registriossa nr 9705802 märkuse kinnistamiseks, mille sisu on järgmine: „Kinnistut koormab AÕS §-s 156 sätestatud juurdepääsuõigus, mis kehtib Mere-Metsa kinnisasja (registriossa nr 6435602) igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt võib Umbaja tee kinnisasja kasutada ilma kellaajaliste piiranguteta Liivanõmme kinnistust kuni Alttoa kinnistuni“. Kohustada Urmas Remmikut andma nõusolek registriossa nr 9705402 märkuse kinnistamiseks, mille sisu on järgmine: „Kinnistut koormab AÕS §-s 156 sätestatud juurdepääsuõigus, mis kehtib Mere-Metsa kinnisasja (registriossa nr 6435602) igakordse omaniku kasuks, mille kohaselt võib Alttoa kinnisasja kasutada ilma kellaajaliste piiranguteta alates Umbaja tee kinnistust mööda Alttoa kinnistu põhjaserva kraavikallast kuni Mere-Metsa kinnistuni“. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagejale kuulub Padise vallas Madise külas asuv Mere-Metsa kinnistu. Kinnistul puudub ligipääs avalikule teele. Vastavalt Padise Vallavolikogu 12.05.2004 määrusele nr 19, kuulub üdiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud teede nimekirja ka Padise valla Madise külas asuv Liivanõmme tee, mis ulatub Liivanõmme kinnistul asuva teelahkmeni. Liivanõmme teed kasutavad oma kinnistutele jõudmiseks nii Liivanõmme kinnistu, mille omanik on Valeri Dunaiski, kui ka Alttoa kinnistu, mille omanik on Urmas Remmik, elanikud. Alttoa kinnistule pääsemiseks kasutavad elanikud Umbaja tee kinnisasjal paiknevat teed ning Liivanõmme kinnistul asetsevat teed, mis ühendub üldiseks kasutamiseks määratud teega - Liivanõmme tee.
2(12)
2.Hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada kohtuvälist lahendit ning leida kõigile pooltele kõige vähem koormavam viis olemasolevate teede kasutamiseks ning vajalike teede ja muude teekonstruktsioonide juurde rajamiseks. Autoga läbitav tee üle kostjate kinnisasjade hagejale kuuluva kinnisasjani on osaliselt olemas ning teatud ulatuses tuleks see rajada. Olukorras, kus sobiv tee juba eksisteerib, kehtib üldine eeldus, et kinnisasja omanik, üle kelle kinnisasja kõnealune tee läheb, on kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub. Valeri Dunaiski kinnistul asub avalikuks kasutamiseks mõeldud tee, ning selleni viib Umbaja kinnistu piirini ulatuv tee, mida Alttoa kinnistu kasutab ligipääsuks Liivanõmme teeni. On selge, et nimetatud teed üle Valeri Dunaiski kinnisasja on nii hageja, Valeri Dunaiski, Urmas Remmik kui ka kinnistuid kasutavad inimesed pikema aja jooksul väljakujunenud tava alusel kasutanud nii kinnistutele lähemale pääsemiseks kui ka autode parkimiseks. Sellises olukorras tuleb arvestada, et juurdepääsu õigus saab rajaneda väljakujunenud taval, mis on samuti tsiviilõiguse allikas. Kostjad ei ole suutnud esitada ühtegi mõistlikku põhjendust, miks nad keelduvad hagejale võimaldamast juurdepääsu tema kinnistule üle nende kinnisasjade. Veelgi enam, kostjad on keeldunud ka igasugustest kompromissidest.
3.Kõik alternatiivsed versioonid tähendaksid oluliselt mastaapsemaid raie- ja ehitustöid, ning oleksid hagejale ebamõistlikult koormavad. Eelkirjeldatud huvide kaalumise tulemusel on selge, et hageja õigus pääseda üle kostjate kinnisasja oma kinnisasjale kaalub üles kostjate huvid tagada enda kinnistute suurem privaatsus.
4.Urmas Remmiku kinnistut läbiva juurdepääsutee maksumus oleks hageja poolt taotletud hinnapakkumise kohaselt 119 000 krooni, Valeri Dunaiski ja Vaike Uuesoo kinnistuid läbiva juurdepääsutee maksumus 169 000 krooni ja Valeri Dunaiski poolt esitatud juurdepääsutee maksumus 910 300 krooni (kõik ilma käibemaksuta). Esimese kahe variandi puhul oleks projekteerimismaksumus 15 000 krooni, kolmanda puhul 60 000 krooni.
5.Juhindudes AÕS § 156 lg-st 1 ning TsMS §-dest 162 ja 175, taotles hageja oma kinnistule tähtajatu ja tasuta juurdepääsuõigust ilma kellaajaliste piiranguteta koos õigusega kasutada juurdepääsuks sõidukit. Hageja palus kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosade nr 419302, nr 9705402 ja nr 9705802 III jakku märkus sõnastuses: “Kinnisasi on koormatud tähtajatu ja tasuta juurdepääsuõigusega ilma kellaajaliste piiranguteta ja koos õigusega kasutada juurdepääsuks sõidukit kinnisasja, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 6435602, kasuks.”
6.Juhul, kui kohus leiab, et Urmas Remmiku vastuväited välistavad ülalmärgitud nõude rahuldamise taotles hageja alternatiivselt oma kinnistule tähtajatu ja tasuta juurdepääsuõigust üle kinnisasjade nr 419302 ja 6336302.
7.Kui kohus leiab, et hageja peab juurdepääsuõiguse seadmise eest maksma lisaks tehtud tee-ehituskuludele ning tee rajamise järgselt tehtavatele tee korrashoiu ja hooldamise kuludele ka rahalist tasu, arvutada tasu juurdepääsuõiguse eest üksnes kinnisasjale registriosa numbriga 9705402, kuivõrd nimetatud kinnisasi peab reaalservituudiga koormamise järel kõigist kolmest kinnistust võrreldamatult enam kitsendusi taluma.
8.Hageja taotles Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku menetluskulude väljamõistmist solidaarselt ning kostjate menetluskulude jätmist nende endi kanda. Valeri Dunaiski vastus
9.Kostja ei nõustunud hageja alternatiivse variandiga, see on tee rajamisega läbi Liivanõmme kinnistu. Selle kinnistu suurus on vaid 1 ha. Tee korral kaotaks kostja ca 50% oma metsast. Kostjale on see vastuvõtmatu.
3(12)
10.Majanduslikult kõige ökonoomsem oleks juurdepääs mööda Uuetoa ja Kõrtsu-Tooma kinnistute vahelist piiri. Padise Vallavalitsus toetab 12.01.2009 kostjale antud vastuses viidatud tee asukohta. Urmas Remmiku vastus
11.Hageja kinnistu näol on tegemist maatulundusmaaga, kus ei asu ühtegi elamut ning seetõttu hageja ilmselgelt ei vaja oma kinnistule ajaliselt piiramatut juurdepääsu sõidukiga. Samas hagejal on pidevalt olnud juurdepääs oma kinnistule jalgsi. Väär ja eksitav on hageja väide, et “olukorras, kus sobiv tee juba eksisteerib, kehtib üldine eeldus, et kinnisasja omanik, üle kelle kinnisasja kõnealune tee läheb, on kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub.” Esiteks kinnitab hageja ise, et antud juhul tuleks nn sobiv tee läbi Urmas Remmiku kinnistu alles rajada. Teiseks ajab hageja segamini jalgtee ja sõidutee. Kui mingist kohast on hagejal olnud võimalik kasutada jalgteed, ei teki tal seetõttu õigustatud ootust, et samasse kohta võiks rajada ka sõidutee.
12.Mootorsõidukitega juurdepääsu võimaldava tee rajamine ei ole maakorralduslikult võimalik. Urmas Remmik ehitab oma kinnistule abihoonet (masinakuuri traktoritele ja muudele põllutöömasinatele), mis asub õueala ääres, kuivenduskraavi lähistel. Abihoone ehitamiseks on Padise Vallavalitsus väljastanud ka projekteerimistingimused. Abihoone planeerimisel on arvestatud, et lähtudes Padise Vallavalitsuse projekteerimistingimustest on ehituskeeluala 10 meetrit kinnistu piirist. See on põhjendatud asjaoluga, et kuivenduskraavi enda alla jääv maa hõlmab sellest umbes 5 meetrit, kinnistu piirist kraavini on 2 meetrit ning vajalik teenindusmaa teisel pool kraavi serva peaks olema samuti 1-2 meetrit. Abihoonet ei ole võimalik ehitada elamule lähemale, sest sellisel juhul oleks õueala kasutamine ebaotstarbekas ning kuur peaks asuma lähemal kui 5m elumaja seinast, mis ei ole tuletõrje- ja päästenormidest tulenevalt lubatud.
13.Hageja huvi oma kinnistule juurdepääsu vastu ei kaalu üles Urmas Remmiku huvi kodu puutumatusele ja privaatsusele, samuti keskkonnale. Hageja taotletav juurdepääsutee hakkaks läbima Urmas Remmiku kinnistut, kusjuures umbes 1/3 sellest paikneks õuealal. Selline juurdepääsuõigus rikub oluliselt tema põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele, privaatsusele ja turvalisusele. Vaike Uuesoo vastus
14.Kui juurdepääs hageja kinnistule on vältimatult vajalik, soovib kostja, et tee hõlmaks tema kinnistut võimalikult vähe. Arvestama peaks väljakujunenud teedevõrku ja tava. Juurdepääsutee võiks kulgeda mööda kostja kinnistu põhjapiiri (Uuetoa, Põlluotsa ja Metsatuks kinnistute piir) ning seejärel mööda Uuetoa kinnistu ja Kõrtsu-Tooma kinnistu vahelist piiri, et juurdepääsutee kulgeks mööda kinnistute piire ega lõikaks kostja kinnistut mingil moel, et kostja ei peaks tegema kulutusi juurdepääsutee rajamiseks ega hooldamiseks. Margus Aaviste vastus
15.Kostja nõustus Valeri Dunaiski pakutud juurdepääsutee variandiga tingimusel, et juurdepääsu tee hagejale kuuluvale Mere-Metsa kinnistule kulgeb mööda Uuetoa, Põluotsa ja Metsatuka kinnistute piiri ja kostja Metsatuka kinnistu omanikuna ei peaks tegema kulutusi juurdepääsutee rajamiseks ja hooldamiseks. Marek Beroli vastus
16.Hagejal peab olema juurdepääs oma kinnistule, aga mitte läbi kostja kinnistu. Juurdepääsutee läbimise korral oleks teadmata, kuidas see kostja tegevust tulevikus
4(12)
piirata võib. Kostja heinmaa on väljarenditud (PRIA-t maa hooldamise eest kompensatsiooni saamiseks peab heinamaad hooldama 5 aastat järjest), kinnistule on seatud hüpoteek. Mõistlik on rajada tee hageja poolt nõutud varianti arvestades, kuna see hõlmab kõige vähem kinnistuid. Tõnu Kalve ja Tiina Kärdi vastus
17.Kostjad nõustusid juurdepääsutee määramisega Valeri Dunaiski poolt esitatud variandiga. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus jättis rahuldamata OÜ MHFI hagi juurdepääsu tee määramiseks läbi Urmas Remmiku või Valeri Dunaiski ja Vaike Uuesoo kinnistute. Kohus määras tähtajatu juurdepääsu Padise vallas Madise külas asuvale Mere-Metsa kinnistule (katastriüksus 56202:001:0167) kellaajaliste piiranguteta koos õigusega kasutada juurdepääsuks sõidukit mööda Uuetoa ja Põlluotsa kinnistute piiri kuni Metsatuka kinnistuni, edasi mööda Uuetoa ja Metsatuka kinnistute piiri kuni Kõrtsu-Tooma kinnistuni ja edasi mööda Uuetoa ja Kõrtsu-Tooma kinnistute piiri kuni Mere-Metsa kinnistuni. Kohus määras Mere-Metsa kinnistu omanikul tasuda juurdepääsu õiguse kasutamise eest Vaike Uuesoole 2000 krooni aastas, Marek Berolile 1000 krooni aastas, Tõnu Kalvele 400 krooni ja Tiina Kärdile 400 krooni aastas ning lugeda kohtuotsus Vaike Uuesoo, Marek Beroli, Margus Aavaste, Tõnu Kalve ja Tiina Kärdi nõusolekuks kanda juurdepääsuõigus kinnistusraamatusse Uuetoa kinnistule (registriosa nr 6336302), Põlluotsa kinnistule (registriosa nr 7120602 ), Metsatuka kinnistule (registriosa nr 5409302 ), Kõrtsu-Tooma kinnistule (registriosa nr 6336402) märkusena Mere-Metsa kinnistu (katastriüksus 56202:001:0167) igakordse omaniku kasuks kohtuotsuses märgitud tingimustel. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
19.Tulenevalt kehtivas TsMS § 475 lg 1 p-s 131 sätestatust, on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad hagita asjad. Hagi esitamise ajal oli tegemist hagimenetluses lahendatava asjaga. Arvestades menetlusseaduse muutmist võib kohus juurdepääsu tee määrata ka kostja ettepanekul või omal algatusel kohast, kust hageja seda ei taotle.
20.Padise Vallavalitsus on hageja järelepärmisele 29.09.2008 vastanud, et hagejale sobivam lahend oleks tee läbi Liivanõmme ja Uuetoa kinnistute, kuna see oleks kõige lühem tee, teeservituute peaks sõlmima vaid kaks ja teise hageja poolt viidatud variandi puhul tuleks ehitada Alttoa kinnistu piiril asuvale kanalile sild. Sellest vallavalistuse kirjast nähtub, et vald andis arvamuse lähtudes hageja poolt pakutud variantidest ja sellest, milline neist oleks kõige lühem tee. Samas ei ole vald arvestanud Liivanõmme ja Uuetoa kinnistute omanike huvidega, on lähtunud vaid tee pikkusest ja sõlmitavate servituutide arvust. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et juurdepääsutee määramisel läbi Alttoa kinnistu tuleks ehitada kaks silda – üks Alttoa kinnistule pääsemiseks ja teine Alttoa kinnistu ja MereMetsa kinnistu vahelisele kraavile.
21.Teed, kui sellist, ei ole ka Altoa kinnistul, kustkaudu hageja eelistab juurdepääsu määramist. Tegemist on hageja poolt taotletud juurdepääsu tee alguses jalgrajaga, enne Alttoa talu on kraavist üle 1,5 meetri laiune laudadest jalgtee sild. Jalgrajale abihoone ehitamiseks on omanikul olemas ehitusluba. Ehitatava abihoone ja kraavi vahele jääks 2,5 meetri laiune ala, mis juurdepääsu teena rajamiseks oleks liialt kitsas. Peale Altoa talumaja on sissesõidetud rattajälgedega rada/ tee ( foto I kd lk 126). Rada/tee on ilma igasuguse teekattematerjalita.
22.Hageja taotletud alternatiivne juurdepääsutee üle Valeri Dunaiski ja Vaike Uuesoo kinnistute tuleks rajada. Tee puudub. Tee rajamiseks tuleks maha võtta suur osa (40% kostja sõnul) Valeri Dunaiski kinnistul asuvatest puudest. See oleks aga Valeri Dunaiski
5(12)
suhtes liialt koormav arvestades tema kinnistu suurust – 1 ha. Sellise ülekaaluka huvi olemasolu, mille tõttu Valeri Dunaiski peaks ilma jääma oma kinnistul olevast metsast suures ulatuses hageja jaoks rajatava tee tõttu, tuvastatud ei ole.
23.Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 p 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele juurdepääs on kõige vähem koormavam. Arvestada tuleb ka uue juurdepääsu loomisega tekkivaid kulutusi.
24.Juurdepääs hageja kinnistule tuleb määrata mööda Vaike Uuesoo, Margus Aavaste, Marek Beroli, Tõnu Kalve ja Tiina Kärdi kinnistute piire, nagu pakkus Valeri Dunaiski. Seda varianti toetab ka Padise Vallavalitsus oma 12.01.2009 vastuses (I kd lk 104) Valeri Dunaiski järelepärimisele. Selle tee kaudu saaksid peale hageja juurdepääsu oma kinnistutele ka Põlluotsa ja Kõrtsu-Tooma kinnistute omanikud. Selliselt määratud juurdepääsu tee oleks kõigi huve arvestades kostjaid kõige vähem koormav kuna tee läheks mööda kinnistute piire. Arvestades esitatud tõendiga, ei oleks see juurdepääsutee ka hagejale rahaliselt koormavam kui tema poolt taotletud variandid. Sissesõidetud rada/tee on analoogses seisundis hageja poolt taotletud variandiga, mis läheks üle Alttoa kinnistu, on vaid konarlikum, metsa vahel märg.
25.Esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud, et Valeri Dunaiski poolt pakutud teevariant oleks nii suures ulatuses kulukam, kui hageja poolt taotletud variandid, et see kaaluks üle Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku koormamise ulatuse. Valeri Dunaiski pakutud juurdepääsutee variant koormab küll arvuliselt kõige rohkem kinnistuid, kuid riivab kõige vähem kostjate privaatsust, on kostjaid vähem koormav ja tagab juurdepääsu mitmele kinnistule ning on kooskõlas Padise valla arvamusega. Padise Vallavolikogu 12.11.2009 otsusega nr 16 algatatud detailplaneeringuga tagatakse hagejale juurdepääs oma kinnistule.
26.AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Margus Aavaste tasu ei soovinud. Arvestades, et juurdepääsu tee läheb mööda kostjate kinnistute piire, pidas kohus mõistlikuks tasuks Vaike Uuesoole 2000 krooni aastas, Marek Berolile 1000 krooni aastas, Tõnu Kalvele 400 krooni ja Tiina Kärdile 400 krooni aastas. OÜ MHFI apellatsioonkaebus
27.OÜ MHFI palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha otsus, millega hagi rahuldada. Kui kohus leiab, et OÜ MHFI peab juurdepääsuõiguse seadmise eest maksma lisaks tehtud tee-ehituskuludele ning tee rajamise järgselt tehtavatele tee korrashoiu ja hooldamise kuludele ka rahalist tasu, arvutada tasu juurdepääsuõiguse eest üksnes Alttoa kinnistule, kuivõrd nimetatud kinnisasi peab reaalservituudiga koormamise järel kõigist kolmest kinnistust võrreldamatult enam kitsendusi taluma.
28.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja pakutud juurdepääsutee variandid on Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku jaoks liialt koormavad. Hageja pakutav variant on kõige vähem kulukas ning tähendab üsna tagasihoidlikul määral kinnistute ümberkujundamist. Kõik alternatiivsed versioonid tähendaksid oluliselt mastaapsemaid raie- ja ehitustöid, ning oleksid kinnistu omanikele ebamõistlikult koormavad ning hagejale kulukad.
29.Paikvaatluse käigus on tuvastatud, et OÜ MHFI poolt hagiavalduses ja selle täienduses pakutud mõlema tee variandi puhul on olemas tee (rada) ja seda on kasutatud sõitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostjad kasutanud hageja poolt pakutud teevariante ise liikumiseks-transpordiks ja aktsepteerinud pakutud kohtades tee ja liikumisvõimaluse olemasolu. Lisaks kavatseb Urmas Remmik ehitada hageja poolt soovitud tee äärde
6(12)
masinakuuri. Masinakuur, kui tehniline hoone, eeldab sellele juurdepääsu olemasolu. Eeltoodust tulenevalt tõendab ka planeeritav masinakuuri ehitus omakorda, et Urmas Remmik aktsepteerib seal liikumisvõimaluse olemasolu. Asjaolu, et Urmas Remmik keeldub masinakuuri asupaiga nihutamisest paar meetrit eemale ja ilmselgelt soovib sellega välistada ehitatava kuuri ja kraavi vahele tee rajamist, on tema poolt õiguste kuritarvitamine.
30.Hageja poolt pakutud juurdepääsutee variandid ei piira Valeri Dunaiski, Urmas Remmiku ja Vaike Uuesoo õigusi ulatuses, mis oleks aluseks juurdepääsutee välistamiseks. Kohus on hageja poolt esitatud viisil juurdepääsu tee määramisest keeldumist ning hagejale juurdepääsutee määramist mööda Uuetoa, Põlluotsa, Metsatuka ja Kõrtsu-Tooma kinnistute piire põhjendanud muuhulgas asjaoluga, et Padise Vallavolikogu 12.11.2009 otsusega nr 16 on algatatud detailplaneering Madise küla Kõrtsu-Tooma, Mere-Metsa ja Uuetoa kinnistutel kinnistutele ja mererannale juurdepääsutee rajamiseks, millega väidetavalt on kavas tagada juurdepääs ka hageja kinnistule mööda Uuetoa, Põlluotsa, Metsatuka ja Kõrtsu-Tooma kinnistute piire. Detailplaneeringu algatamine ei oma kohtu poolt juurdepääsu määramisel mingit tähendust. Detailplaneeringu algatamisel hindab kohalik omavalitsus detailplaneeringu algatamise formaalsete eelduste olemasolu, mitte erinevate isikute õigusi ja huve. Kohtul tuleb juurdepääsutee määramisega puutumuses olevate isikute õigusi hinnata sõltumata algatatud detailplaneeringust ning kohtu tuginemine detailplaneeringu algatamise otsusele ja sellega juurdepääsutee valiku põhjendamine on alusetu ning vastuolus AÕS §-s 156 sätestatud põhimõtete ja detailplaneeringu olemusega.
31.Kohus on jätnud juurdepääsu rajamise maakorraldusliku võimalikkuse ja mõistlikkuse täielikult analüüsimata. Alal, kuhu kohus on määranud juurdepääsutee, on tegemist liigniiske, sisuliselt soise pinnasega, kuhu tee rajamine eeldab suures mahus loodusesse sekkumist ja ulatuslikku pinnase täidet. Arvestades pinnase iseloomu, on kulukas ka edasine tee hooldamine (liigniiskus ohustab teed ja võib ulatuslikult seda kahjustada). Sellisesse kohta tee rajamine on ebamõistlik ning ei ole maakorralduslikult põhjendatud. Arvestades, et antud juhul on olemas muud variandid, mis ei eelda nii suurt sekkumist loodusesse ega kahjusta ülemääraselt ka koormatavate kinnisasjade omanike huve, ei ole kohtu diskretsiooniõiguse alusel tehtud otsus juurdepääsutee määramise osas põhjendatud.
32.Kohus on juurdepääsu loomisega kaasnevaid kulutusi analüüsinud ühekülgselt ja pinnapealselt. Menetluse käigus ei palunud kohus hagejal esitada täiendavaid tõendeid erinevate juurdepääsuteede alternatiivide maksumuse osas, et suurendada juba esitatud dokumentide usaldusväärsust, mida kohus ei ole kohtuotsuse kohaselt arusaamatutel põhjustel pidanud piisavaks ja usaldusväärseks.
33.Juurdepääsutee rajamiseks ca 900 000 kroonise kulutuse kandmist ei saa pidada mõistlikuks – selline kulutus tee rajamiseks on ülemääraselt koormav. Hageja poolt taotletud juurdepääsutee variandid oleksid oluliselt vähem kulukamad ja koormavamad ning reaalselt mõistlikult teostatavad. Arvestades, et hageja poolt taotletud teevariantide puhul on neid varasemalt kasutatud liikumiseks ja teed kulgevad kinnistu piiride vahetus läheduses, ei koorma juurdepääsutee rajamine hageja poolt taotletud variantide alusel ebaproportsionaalselt kinnistu omanike õigust ja võimalust oma kinnistuid kasutada. Hageja poolt pakutud teevariandid on põhjendatud ning tagatud on erinevate isikute huvide tasakaal.
34.Kohus on otsuses tuginenud AÕS § 156 lg-le 1 ja viidanud, et juurdepääsu tee määramisel tuleb arvestada hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Sisuliselt ei ole aga kohus neid põhimõtteid kohaldanud, võimaldades kostjate poolt õiguste kuritarvitamist ja jättes kaalumata kohtuotsusega määratud kohta juurdepääsutee rajamise mõistlikkuse.
7(12)
Kohus on juurdepääsu määrates jätnud tähelepanuta hageja õigused ja huvid. Kohtul tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Kohus ei ole välja toonud ühtegi sellist vääramatult kaitsmist vajavat huvi, mille tõttu on välistatud igasugune Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku kinnistute kasutamine juurdepääsutee rajamiseks ning mille tõttu peaks hageja oma kinnistu juurdepääsu võimaldamiseks kandma ulatuslikult ebamõistlikke kulutusi.
35.Kohtu poolt juurdepääsutee määramine kohta, kus selle rajamine on ebamõistlikult kulukas ja juurdepääsu vajava kinnistu omanikule ülemääraselt koormav võrreldes piirangutega, mis kaasneksid juurdepääsu määramisel hageja poolt pakutud kinnistute suhtes, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
36.Kohtu poolt määratud asukohaga juurdepääsutee puhul kohustatud isikule tasu maksmise kohustuse panemine ei ole antud juhul põhjendatud. Arusaamatuks jääb, miks peab hageja lisaks tee ehitamise ja hooldamise kohustusele maksma tasu kinnisasja kasutamise eest, kui teed on õigus kasutada ka teistel isikutel ja seda ilma tasu maksmata. Nii kohtu poolt määratud juurdepääsutee kui ka hageja pakutud tee variandid kulgeksid mööda kinnistute piire ning kasutaksid selliselt minimaalselt koormatavaid kinnistuid ja piiravad minimaalselt kinnistute maakasutust. Seaduse alusel võib kohus määrata juurdepääsu kasutamise tasu, kuid see ei tähenda, et juurdepääsu kasutamine peaks olenemata asjaoludest olema alati tasuline ja et juurdepääsu määramisel tuleks alati ilmtingimata määrata ka kasutamise tasu. Vastused OÜ MHFI apellatsioonkaebusele
37.Valeri Dunaiski ja Urmas Remmik vaidlevad apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Vaike Uuesoo ei näe põhjust maakohtu otsuse muutmiseks. Margus Aavaste, Marek Berol, Tõnu Kalve ja Tiina Kärdi ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
Valeri Dunaiski apellatsioonkaebus
38.Valeri Dunaiski palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kõik menetluskulud poolte endi kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Valeri Dunaiski menetluskulud täies ulatuses OÜ MHFI kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ MHFI kanda.
39.Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on vastuolus menetluskulude jaotamise põhimõtetega. Kohtuotsuses on tuvastatud, et nii Valeri Dunaiski kui Urmas Remmik on juba kohtueelses suhtluses poolte vahel viidanud hagejale, et parim juurdepääs tema kinnisasjale oleks viisil, mis leidis kinnitust ka apelleeritavas kohtuotsuses. Hageja aga nende kostjate poole kohtueelselt ei pidanud vajalikuks pöörduda ja välistas ka antud võimaluse kohtumenetluses. Käesoleval juhul oleks kohaldatav TsMS § 162 lg 4 viisil, kus hageja kohtukulud jäetakse välja mõistmata kostjatelt, kelle kahjuks lahend tehti, mitte aga ei vabastataks hagejat kohtukulude kandmise kohustusest nende kostjate suhtes, kellele põhjustati asjatu kohtuskäimine. Olukorras, kus kohus on sõnaselgelt jätnud rahuldamata hageja nõude Valeri Dunaiski suhtes, ei ole võimalik kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, sest eeltoodud normi kohaldamise eeldused puuduvad. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et kulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
8(12)
Urmas Remmiku apellatsioonkaebus
40.Urmas Remmik palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega Urmas Remmiku menetluskulud jäeti tema enda kanda ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Urmas Remmiku menetluskulud täies ulatuses OÜ MHFI kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eelduseks on muu hulgas tingimuse „oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik“ täitmine. Kohus on selgelt väljendanud, et ta määras hagejale sellise juurdepääsutee, mida hageja polnud taotlenud. Kohtuotsusest ei selgu, milles seisneb äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus olukorras, kus hagiavaldus on selgesõnaliselt rahuldamata jäetud ning määratud juurdepääsutee ei koorma Urmas Remmiku omandit.
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1 on ühemõtteliselt jäetud rahuldamata OÜ MHFI hagi juurdepääsu määramiseks läbi Urmas Remmiku, Valeri Dunaiski ja Vaike Uuesoo kinnistute. Seega on otsus tehtud OÜ MHFI kahjuks.
OÜ MHFI vastus Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku apellatsioonkaebusele
42.Hageja palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
43.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
44.AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
45.Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluval Mere-Metsa kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja see on vaja määrata. Vaieldakse selle üle, milliste kinnistuste kaudu seda tuleks teha.
46.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juurdepääsutee määramisel lähtunud ülekaalukalt kostjate Urmas Remmiku ja Valeri Dunaiski huvidest ning jätnud hageja huvid seejuures tahaplaanile.
47.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et mõlemad hageja poolt pakutud juurdepääsutee variandid on kostjate Urmas Remmiku või Valeri Dunaiski jaoks liialt koormavad ja seetõttu tuleb rahuldada Valeri Dunaiski poolt pakutud variant ja määrata juurdepääsutee suure ringiga ümber mitmete kinnistute, mis on kordades kulukam välja ehitada, kui hageja poolt pakutud variandid. Kohtu poolt määratud juurdepääsutee on kordades pikem, kui hageja poolt pakutud variant ja kulgeb läbi soise metsa, kuhu autoga läbisõitu võimaldava tee rajamine tähendaks mastaapseid raie- ja ehitustöid ning on seetõttu äärmiselt kulukas ja hagejat ebamõistlikult koormav.
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei piira hageja poolt pakutud juurdepääsutee variandid Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku õigusi sellises ulatuses, mis oleks aluseks juurdepääsutee välistamiseks sellisel kujul, nagu hageja seda soovis.
49.Hinnates hageja poolt pakutud kahe võimaliku variandi vahel, tuleb ringkonnakohtu hinnangul eelistada esimest, mida ka hageja ise on esitanud põhivariandina. Esiteks on see variant hageja jaoks odavam ja lihtsamini teostatav ja teiseks riivab see Urmas Remmiku huve vähem kui riivaks alternatiivne variant läbi Liivanõmme ja Uuetoa kinnistu Valeri Dunaiski huve. Liivanõmme kinnistu on oluliselt väiksem ja tee läbiks
9(12)
metsa ala, mistõttu tuleks maha võtta hulk puid. Alttoa kinnistu suurus on kokku 10 ha ja taotletav juurdepääsutee läheb kuivenduskraavi ääres mööda kinnistu piiri. Tee alla jääv maa ei ole märkimisväärse suurusega ega vähenda oluliselt kinnistu kasutamist. Seetõttu jääb ringkonnakohus hageja poolt taotletud põhivariandi juurde ega käsitle rohkem hageja poolt pakutud teist varianti.
50.Järgnevalt võrdleb ringkonnakohus hageja poolt soovitud juurdepääsuteed ja kohtu poolt määratud juurdepääsuteed. Hageja poolt taotletud juurdepääsutee kulgeb hageja kinnistu lõunapiirist mööda Alttoa kinnistu piiri, plaanil (II kd lk 23) märgitud sinise joonega Umbaja teeni, mis kuulub samuti Urmas Remmikule ja mille sihtotstarve on transpordimaa. Juurdepääsutee läbib vähesel määral ka Valeri Dunaiskile kuuluvat Liivanõmme kinnistut kuni sellel asuva avalikult kasutatava teeni, kuid Valeri Dunaiski huvide riive on seejuures minimaalne, mida möönis ringkonnakohtu istungil ka Valeri Dunaiski esindaja.
51.Taotletava juurdepääsutee kogupikkus Alttoa kinnistul on umbes 185 meetrit. Seejuures on pinnase tee, mida mööda on võimalik ka autoga sõita, suures osas olemas, kuid osaliselt tuleb rajada (fotod I kd lk 124-128). Teed (rada) kasutavad ümbruskonna elanikud mere äärde minekuks, mida kinnitas ringkonnakohtu istungil ka Uuetoa kinnistu omaniku Vaike Uuesoo tütar Riste Uuesoo, kelle ütluste kohaselt on tee ka autoga läbitav, selle kaudu viiakse mere äärde ka paate. Samuti tuvastas ka maakohus paikvaatluse käigus, et tee (rada) on olemas ja seda on kasutatud sõitmiseks. Urmas Remmik kavatseb ehitada hageja poolt soovitud tee peale põllutöömasinate kuuri. Seega tahab ka Urmas Remmik sellel maal põllutöömasinatega sõita, mistõttu sealt edasi hageja kinnistuni autoga sõitmine ei tohiks nii oluliselt riivata Urmas Remmiku privaatsust. Paikvaatluse protokolli kohaselt jääb Urmas Remmiku maja taotletavast teest 20 meetri kaugusele. Maakohus ei pidanud teed kõlblikuks põhjusel, et ehitatava abihoone ja kraavi vahele jääks 2,5 meetri laiune ala, mis juurdepääsu teena rajamiseks oleks liialt kitsas. Ringkonnakohtu arvates ei ole Urmas Remmik usutavaks teinud asjaolu, et plaanitav masinakuur peab just täpselt selles kohas olema ja paari meetri võrra nihutada pole võimalik, nii et sealt autoga mööda mahuks sõitma. Pigem näib, et tegemist on otsitud põhjusega, et välistada ehitatava kuuri ja kraavi vahele tee rajamist.
52.Maakohus on hageja kinnistule juurdepääsutee määranud mööda Uuetoa ja Põlluotsa kinnistute piiri kuni Metsatuka kinnistuni, edasi mööda Uuetoa ja Metsatuka kinnistute piiri kuni Kõrtsu-Tooma kinnistuni ja edasi mööda Uuetoa ja Kõrtsu-Tooma kinnistute piiri kuni Mere-Metsa kinnistuni. Määratud juurdepääsutee on umbes 4,5 korda pikem kui hageja poolt taotletud tee ja kulgeb suures osas soisel metsaalal. Nagu nähtub paikvaatluse protokollist on metsa all rada märg, soine, jalge all vajub, kohati on sõidetud jäljed vett täis. Alates Kõrtsu-Tooma kinnistust ei ole mingit nähtavat rada, hagejal tuleks teed läbi metsa teha umbes 300 meetrit. Kohus on jätnud juurdepääsu rajamise maakorraldusliku võimalikkuse ja mõistlikkuse täielikult analüüsimata. Kuna alal, kuhu kohus on määranud juurdepääsutee, on tegemist liigniiske, sisuliselt soise pinnasega, eeldab tee rajamine suures mahus loodusesse sekkumist ja ulatuslikku pinnase täidet. Arvestades pinnase iseloomu, on kulukas ka edasine tee hooldamine. Sellisesse kohta tee rajamine on ebamõistlik, kui on olemas ka muu parem võimalus.
53.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et Valeri Dunaiski poolt pakutud teevariant on suures ulatuses kulukam, kui hageja poolt taotletud variant. Maakohus ei ole võimalike teede maksumuse kohta esitatud tõendeid analüüsinud ja hinnanud. Urmas Remmik lähtub asjaolust, et tema kinnistult hageja kinnistule pääsemiseks tuleks ehitada sild üle kuivenduskraavi. Hageja ei pea silla ehitamist vajalikuks ja soovib kuivenduskraavist ülemineku lahendada kraavi täitmise ja truubi abil, mis on kordades odavam. Maakohtule esitatud OÜ-st Reaalprojekt
10(12)
tellitud eksperthinnangu kohaselt oleks tee ehituse maksumus koos metalltruubi paigaldamisega hageja variandi puhul 119 000 krooni ja maakohtu poolt määratud juurdepääsutee ehituse puhul 910 300 krooni. Kostja Urmas Remmiku enda poolt tehtud hinnapakkumine, milles ta arvab, et kohtu poolt määratud juurdepääsutee on võimalik rajada 39 200 krooni eest, on selgelt ebareaalne. Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta.
54.Maakohus on põhjendanud valitud juurdepääsutee määramist ka asjaoluga, et selle tee kaudu saaksid peale hageja juurdepääsu oma kinnistutele ka Põlluotsa ja Kõrtsu-Tooma kinnistute omanikud. Ringkonnakohus sellise kaalutlusega ei nõustu. Hageja on hagi esitanud oma huvides. Nii Alttoa, Põlluotsa, Metsatuka kui Kõrtsu-Tooma kinnistute omanikud, kelle kinnistute piire mööda kohtu poolt määratud juurdepääsutee kulgeb, on kinnitanud, et ei soovi millegagi osaleda tee ehitamises. On äärmiselt hageja huve mittearvestav sundida teda ehitama rohkem kui 900 000 krooni maksvat teed põhjendusel, et ka teised saaksid seda teed tasuta kasutada. Padise Vallavalitsus märgib vastuses Valeri Dunaiski kirjale, et suhtub positiivselt võimaliku tee asukohta mööda Põlluotsa, Metsatuka ja Kõrtsu-Tooma kinnistu piiri, kuna see tagab juurdepääsu kolmele mereäärsele kinnistule ja hajutab üle teiste kinnistute kulgevat liiklust, kuid vallavalitsus ei väljenda mingilgi moel valmisolekut toetada selle kuluka ja suuremahulise projekti teostamist. Vastuses hageja kirjale toetas vallavalitsus juurdepääsutee rajamist hageja kinnistule aga just läbi Liivanõmme ja Uuetoa kinnistute. Seega on Padise Vallavalitsus selgelt distantseerunud tegelikust juurdepääsutee probleemi lahendamisest ja toetab kõike, mida küsitakse. Detailplaneeringu algatamine ei oma kohtu poolt juurdepääsu määramisel tähendust. Kohtul tuleb juurdepääsutee määramisega puutumuses olevate isikute õigusi hinnata sõltumata algatatud detailplaneeringust.
55.Eelkirjeldatud huvide kaalumise tulemusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et hageja õigus pääseda oma kinnistule lühemat teed pidi, mille autoga sõidetavaks muutmiseks peab ta tegema kordades vähem kulutusi kui kohtu poolt määratud juurdepääsuteed rajades, kaalub üles Urmas Remmiku huvid tagada enda kinnistule suurem privaatsus.
56.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja seada Madise külas Padise vallas Harjumaal asuvale Mere-Metsa kinnistule tähtajatu juurdepääsuõigus ilma kellaajaliste piiranguteta koos õigusega kasutada juurdepääsuks sõidukit ja kanda kinnistusraamatusse vastav märkus.
57.Hageja soovib saada juurdepääsuteed tasuta, kuna kannab ise juurdepääsu võimaldava tee ehitamise ja edaspidise hooldamisega seotud kulud. Ringkonnakohtu arvates tuleb, vaatamata hageja seisukohale, Alttoa kinnistu maa kasutamise ja elanike privaatsuse rikkumise eest siiski mõistlikku tasu maksta. Kuna tasu osas pooled kokkulepet saavutanud ei ole, mõistab AÕS § 156 lg 1 alusel tasu välja kohus. Tasu määramise osas menetlusosalised kohtule omapoolseid põhjendusi ja tõendeid ei esitanud. Esimese astme kohtus on Urmas Remmiku esindaja avaldanud, et tee kasutamise hinda ta ei ütle, kuid soovib kohtu äranägemisel mõistlikku tasu. Ringkonnakohtu istungil jäi Urmas Remmiku esindaja maakohtus avaldatud seisukoha juurde. Ringkonnakohus, arvestades juurdepääsutee ulatust, asumist kinnistu ühes servas, kraavi ääres, kuid suhteliselt eluhoone lähedal, peab mõistlikuks tasu suuruseks 200 eurot aastas. Kuna taotletav juurdepääsutee puudutab Liivanõmme kinnistut väga väikeses ulatuses ja seda kasutavad ka teised ümbruskonna elanikud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hagejalt Liivanõmme kinnistu omanikule iga-aastast tasu välja mõista.
58.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, lähtudes asjaolust, et hagi rahuldamisel tuleks menetluskulud välja mõista kostjatelt, kuid kohus pidas seda käesolevas asjas ebaõiglaseks. Menetluskulude jaotuse peale esitasid kostjad Valeri Dunaiski ja Urmas Remmik apellatsioonkaebused, kuna leidsid, et nende vastu
11(12)
jäeti hagi rahuldamata. Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi just Valeri Dunaiski ja Urmas Remmiku vastu, tuleb kostjate apellatsioonkaebused jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea ka õiglaseks hageja menetluskulude kostjatelt väljamõistmist, vaatamata hagi rahuldamisele, kuna tegemist on sisu poolest hagita menetlusega, kus kohus kaasas ise hulga kostjaid, mis tegi menetluse oluliselt mahukamaks ja pikemaks. Eeltoodust tulenevalt jätab ka ringkonnakohus kõik menetluskulud poolte endi kanda.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.