Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja mõista E J`lt J`lt hageja MCB Finance Estonia OÜ kantud menetluskulude menetluskulude katteks välja 63.91 eurot. Kostja Kostja menetluskulu menetluskulud netluskulud jätta kostja enda kanda.

Edasikaebe kord

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni (15,98 eurot). Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 26.11.2010 esitas MCB Finance Estonia OÜ Viru Maakohtusse hagi E J` vastu põhivõlgnevuses 4000 krooni ja kõrvalnõuete nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud E J poolt 20.05.2008 esitatud laenutaotluse nr 125550 alusel sõlmiti MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 6000 krooni, millele lisandus lepingutasu 3 000 krooni. Kostja kohustus hagejale tagastama laenu ning tasuma laenutasu igakuiste osamaksetena. Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 16.11.2008. Kostja on tasunud nõude ainult osaliselt. Laenulepingu üldtingimuste p 7 kohaselt, kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused ja teenustasud, seejärel tähtajaks tagastamata laen, siis laenutasu, viivis ja lõpuks trahvid ning muud kohustused. Üldtingimuste p 6.3 sätestab, kui laenusaaja ei tasu õigeaegselt laenutasu või ei tagasta laenu ja laenuandja saadab selle kohta laenusaajale vastava teatise, on laenusaaja kohustatud maksma teenustasu 150 krooni esmase võlgnevuse teate eest ja 150 krooni iga järgneva teatise saatmise eest. Hageja on saatnud kostjale teatised 01.09.2008, 09.09.2008. Kostja on teostanud võlgnevuse katteks 2 makset: 01.07.2008 – 1500 krooni, mille alusel leoti 19.06.2008 osamakse tasutuks, ning 04.08.2008 – 1650 krooni, mille alusel loeti tasutuks 19.07.2008 osamakse ja üks väljastatud teatistest (nr 08045550R1). Hagiavalduse seisuga on kostjal hagejale tagastamata 4000 krooni saadud laenusummast ning laenutasust - 2000 krooni. Nimetatud summadele lisandub vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1 ja VÕS § 113 lg 1 tulenevalt arvestatud viivis, mille suuruseks on seisuga 04.11.2010 kokku summas 691.27 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 113 sätestatule ja taotleb kostjalt kokku 6 991.27 krooni väljamõistmist, millest 4000 krooni moodustab põhivõlgnevus, 2000 krooni laenutasu, viivis 691.27 krooni ja võla teatiste väljastamise teenustasu – 300 krooni.. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni välja mõista viivis 0,026% tasumata põhinõudelt päevas. Hageja on nõude tõendamiseks hagiavaldusele lisanud kostja laenutaotluse nr 125550 koos maksegraafikuga, üldtingimused, maksekorralduse nr 16229 laenusumma (6000 krooni) ülekandmisest kostjale, kostjale väljastatud võlateatised, viivise arvestuse; esindaja volitusi tõendava volikirja.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostjale allkirja vastu kätte antud tema tööandja vahendusel 31.12.2010. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 14.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 ja 82 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingutingimustele või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja täitnud kohaselt laenulepingu tingimusi ega tasunud laenumakseid ettenähtud ulatuses ja tähtajaks. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavalduses esitatud võlanõudele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduses nõutud summa katteks kokku 446.82 eurot (6991.27 krooni), millest põhivõlgnevus moodustab 255.65

eurot (4000 krooni), laenutasu 127.82 eurot (2000 krooni), viivis 44.18 eurot ( 691.27 krooni) ja võlateatiste teenustasu 19.17 eurot (300 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt täiendava viivise 0.026% tasumata põhivõlgnevuselt (255.65 eurot) päevas - väljamõistmiseks 05.11.2010 alates kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja poolt asjas kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega ka välja mõista. Avalduses on märgitud hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (maksekorraldus 24074, 11.11.2010). TsMS § 174-1 tulenevalt kuulub nimetatud menetluskulu 1000 krooni (s.o.63.91 eurot) kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 26. aprillil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.