2-10-41148/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku võlad Võlgnikul on raamatupidamise andmetel seisuga 01.11.2010 kohustusi kokku 745 699,58 eurot. Maksuvõlad seisuga 01.11.2010.a. on summas 15 881,14 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 2 661,26 eurot. Kokku 18 542,40 eurot. Lühiajalised kohustused seisuga 01.11.2010.a. on kokku 710 193,33 eurot. Võlad töövõtjatele seisuga 01.11.2010.a. on kokku arvestuslikult 39 561,31 eurot. Eelneva pankrotimenetluse seisuga oli võlgnevus töötajate ees summas 68 317,97 eurot, millest Töötukassa hüvitas ligikaudu 28 760,24 eurot. Pikaajalised võlakohustused seisuga 01.11.2010.a. on bilansi järgi kokku summas 35 506,24 eurot. Vaidlusaluseid kohustusi on võlgnikul 01.11.2010 seisuga 1 655 656,18 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus NEOÜ muutus võlgniku esindaja sõnul püsivalt maksejõuetuks seoses asjaoludega, et võlgniku vastu esitatud pankrotiavalduse alusel algatatud pankrotimenetlus muutis võimatuks majandustegevuse jätkamise ja debitoorsete võlgade sissenõudmise. Makseraskused tekkisid võlgnikul esialgselt seetõttu, et kaks tellijat (K A/S ja ME A/S) keeldusid teostatud tööde eest tasumast. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku selgitused makseraskuste kujunemisest vastavuses tegeliku olukorraga ja nendega võib üldjoontes nõustuda. Võlausaldajate seisukohad võivad vaidlusalustes ja koostöölepingutega seostud küsimustes olla erinevad. Halduri arvates saabusid makseraskused 2009.a. esimesel poolel seoses kahjumilike projektidega Norras, koostööpartneriga (EE AS) tekkinud lahkarvamuste ja tülide tõttu ning vaidlustega tellijatele (K A/S ja ME A/S) väidetavalt teostatud tööde eest tasumise üle. Maksejõuetus muutus püsivaks 2009.a. lõpus - 2010.a. alguses seoses võlgniku pankrotimenetlusega, mis lõpetas võlgniku majandustegevuse ja tegi võimatuks tasumata arvete sissenõudmise vaidluste pidamise tellijatega. Ajutise halduri arvates puuduvad selged alused tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda katta pankrotimenetluse kulusid. Kuriteo tunnustega tegusid ega ka asjaolu, et maksejõuetus oleks põhjustatud kuriteo või raske juhtimisveaga, ajutise menetluse jooksul ilmnenud ei ole. Ajutisele haldurile on antud teada, et võlgniku juhatuse liikmete vastu on algatatud kriminaalasi võlausaldaja poolt.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-10-41148 Ajutise halduri andmetel puudub võlgnikul likviidne vara. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Ajutise halduri arvates puuduvad selged alused tagasivõitmise või -nõudmise võimalused, ebapiisavate tõendite tõttu ei saa ta kindlalt väita, et tegemist on kuriteo tunnustega teo, rahapesu või raske juhtimisveaga, samas võimaliku pankroti väljakuulutamine, mis võimaldaks edaspidises pankrotimenetluses kahtlusi tekitanud asjaolusid täpsemalt uurida, sõltub võlausaldaja soovist menetlust finantseerida või mitte. 25.11.2010 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3195,58 eurot. 25.11.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2010. Käesoleva ajanu ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Samuti on võlausaldaja aktsiaseltsi ME kohtule teatanud, et deposiiti nõutud summa maksmine ei ole võlausaldajale majanduslikult otstarbekas. Kohus leiab, et osaühingu NE pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud osaühingu NE pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Osaühingu NE tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Maire A on kohtule esitanud osaühingu NE ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10,5 tundi (tunnitasuga 95,87 eurot), s.h: päringute koostamine jm teabe hankimine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Maire A palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 006,61 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 332,18 eurot ja kulud kokku 115,04 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt ja võlgnikult, ei ole menetlusosalised kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 1 006,61 eurot millelt arvestatakse sotsiaalmaks, tuleb välja mõista aktsiaselts ME poolt 10.09.2010 kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt ja see summa tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtu deposiidist Maire A arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Ajutise halduri kulud summas 115,04 eurot tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt ja kanda advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. osaühingu NEdokumentatsioon tuleb anda hoiule juhatuse liikmele PL(isikukood XXX ).