Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista N R`lt R`lt Lindorff Eesti AS –i kasuks menetluskulude katteks katteks välja kokku 387.30 eurot (6060 krooni). Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitaesitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokudokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile.

Kaja esitamisel tasutakse tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot (2 (250 krooni) krooni). Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.12.2010 esitas Lindorff Eesti AS Viru Maakohtule hagiavalduse N R`lt põhivõlgnevuse 27 339.22 krooni, intresside summas 5 384.82 krooni nõudes ja seisuga 15.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivise – 8188.10 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Quelle OÜ müüs perioodil 25.01.2007-20.11.2007 sidevahendi abil sõlmitud järelmaksuga ostumüügilepingu alusel lepingutes nr 100448, 100431, 103096, 108085, 119885, 131266 ja 141301 toodud kaupu, kokku müüs Quelle OÜ kostjale kaupu brutohinnaga summas 34 549.20 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata 32 724 krooni, millest 27 339.22 krooni moodustab nõude põhiosa ja 5 384.82 krooni intress. Osamaksete mittetähtaegsel tasumisel kuulub lepingu järgi tasumata netohinna jäägilt iga viivitatud päeva eest arvestamisele viivis 20% aastas. Hageja on arvestanud viivist alates 15.04.2009, kuivõrd selleks tähtpäevaks oli sissenõuavaks muutunud viimasel arvel märgitud kohustus. Viivis moodustab seisuga 14.12.2010 ( 599 päeva eest) summas 8 188.10 krooni. Quelle OÜ on sidevahendi abil sõlmitud ja ostu-müügilepingutest tulenevad nõuded loovutanud hagejale ja teatanud nõuete loovutamisest kostjale. Kostja ei ole reageerinud hageja nõuetele võlgnevuse tasumiseks ega hagi esitamise seisuga ka võlgnevust tasuma asunud. Hageja tugineb oma Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9; 100; 208 lg 1 ning § 113 lg 1 ja 94 sätestatule ja palub seisuga 14.12.2010 kostjalt välja mõista lepingutest tulenevalt järelmaksu põhisumma 27 339.22 krooni, viiviseid summas 8188.10 krooni ja intressi summas 5 384.82 krooni, s.o. kokku summas 40 912.14 krooni. Samuti taotleb hageja asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastavalt TSMS § 367 sätestatule taotleb hageja ka lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni viivise väljamõistmist vastavalt lepingu tingimustele 0,05% põhivõla summalt päevas. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud ärakirjadena leping ja järelmaksuarved, hageja esindaja volikiri, menetluskulude nimekiri, maksekorraldused riigilõivude tasumisest. I Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõe2

tuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas teda hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt isiklikult kätte antud 23.12.2010. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.01.2011. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile kohtu poolt nõutud vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega saab lugeda lepingu poolte vahel sõlmituks kostjale kaupade väljastamisega. Võlgnik rikkus ostu-müügilepingut, jättes tasumata tema poolt järelmaksuga ostetud kaupade eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku summas 40 912.14 krooni, s.o. 2614.76 eurot, millest põhivõlgnevus – 1747.29 eurot (27 339.22 krooni), intressid -344.16 eurot (5 384.82 krooni) ja seisuga 14.12.2010 sissenõutavaks muutunud viivised - 523.31 eurot (8188.10 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduse esitamisest alates – 15.12.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summas 387.30 eurot (6060 krooni, millest 6000 krooni moodustab hagi esitamisel 14.12.2010 tasutud riigilõiv ja 60 krooni postikulu). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.