Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 11.11.2010 esitas Intrum Justitia Debt Finance AG Harju Maakohtule hagi J P`i vastu võlgnevuse, kokku summas 5200 krooni, nõudes. 17.11.2010 määrusega saadeti hagi läbivaatamiseks kohtualluvuse korras Viru Maakohtule.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Ferratum Estonia OÜ (reg.-kood 11240701) ja kostja sõlmisid 07.03.2007 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu maksetähtajaga 06.04.2007 ning kostjal oli kohustus laen tagasi maksta tähtaegselt. Ferratum Estonia OÜ on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Kuna kostja ei tasunud oma nõuet tähtajaks, edastas hageja kostjale 25.04.2007 meeldetuletuskirja. Kostja vabatahtlikult oma võlgnevust tasuma ei asunud, mistõttu andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-ile. Kostja kohtuväliselt võlgnevust tasuma ei ole asunud. Seega on kostja langenud oma kohustuste täitmisel viivitusse. Võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule. Täitmisega viivitamisel on viivis 0,25% päevas. Hagi esitamise hetkel on kostjal hageja ees viivisvõlgnevus summas 2600 krooni (alates 06.04.2007). Hageja on teinud endast oleneva vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt, kuid kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja nii põhivõla 2600 krooni kui ka viivise summas 2600 krooni kostjalt väljamõistmist. Hageja tugineb nõude õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8; 9 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1 ja § 396 lg 1 sätestatule. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda ja hageja kulud (nõude esitamisel kokku tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, samuti TsMS § 144 p 7 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni) kostjalt välja mõista. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – võlgniku laenutaotlus, laenu ülekandekorraldus, laenulepingu üldtingimused, meeldetuletuskiri, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega hagiavalduses esitatud nõudele vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõe2

tuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja registrijärgsele elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 23.12.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tähtaegseks tagastamiseks täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud võlgnevuse summas 5200 krooni ulatuses. Alates 01.01. 2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue vastavalt (5200 : 15.6466 )= 332.34 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude taotluses on kuluna märgitud hageja poolt kostja vastu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja riigilõiv 750 krooni eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõiv (01.03.2010, ts asi nr 2-10-15726), milline KIS andmetel lõpetati, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2011. 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.