Võlaõigus › Töövõtulepingud

1/3

2-08-79656 Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjatele. Asjaolud ja menetluse käik 27.11.2008.a esitas A B kohtule hagi J P vastu 14 000 krooni nõudes. 26.10.2009.a määrusega asendas kohus kostja J P kostjatega J P ja A P (seaduslik esindaja L Ž). Kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja haginõuete juurde. Palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 894,76 eurot, õigusabikulud 255,56 eurot, 1⁄2 riigilõivust 31,96 eurot. Kostja J P ja kostja A P seaduslik esindaja L Ž tunnistasid võlga summas 894,76 eurot, hageja õigusabikulusid summas 255,56 eurot ja 1⁄2 riigilõivust summas 31,96 eurot. Pooled avaldasid, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 31,96 eurot ja tunnistaja tasu tagastamist summas 18,41 eurot. Kohtu põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse VÕS § 30 lg 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luua luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täimisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 p kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks solidaarselt võlgnevus 894,76 eurot. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostjate solidaarselt kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni (63,91 eurot) ja osutatud õigusabi eest 255,56 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna pool hageja poolt tasutud riigilõivust 31,96 eurot ja õigusabi kulud 255,56 eurot. Riigi õigusabi kuulud jäävad riigi kanda. Menetluskulude tagastamine 2/3

2-08-79656 Kohtuistungil taotles hageja poole riigilõivu ning tunnistaja tasu tagastamist. 25.11.2008.a tasus A B Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 (viitenumber 2900072136) riigilõivu 1000 krooni. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool tasutud riigilõivust, so 31,96 eurot (500 krooni), A B arveldusarvele XXX. 05.11.2010.a tasus A B Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 (viitenumber 2900072136) tunnistaja tasu ettemaksu 288 krooni. Kooskõlas TsMS § 150 lg 7 alusel tagastab kohus hagejale tunnistaja tasu ettemaksu.

Geete Lahi Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.