Tööõigus › Muud tööõigusasjad

ASJAOLUD

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.12.2009 tööleping nr xxx/xx, mille alusel hageja asus kostja juures tööle meditsiiniõe (psühhiaatriaõe) ametikohale täistööajaga. Hageja sai koos töölepinguga selle lahutamatu lisa, ametijuhendi nr 5, kus on sätestatud töötaja tööülesanded, õigused ja kohustused ning vahetu töö korraldaja ja alluvad. 21.01.2010 koostati ja anti hagejale kätte töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt 14.12.2009.a. sõlmitud tööleping lõpeb alates 05.02.2010.a. TLS § 88 lg 3 alusel. Tööandja ei hoiatanud eelnevalt hagejat töölepingu ülesütlemisest ei suuliselt ega kirjalikult. Hageja ei nõustu töölepingu lõpetamisega näidatud alustel. Tööandja esitas töölepingu ülesütlemise põhjustena hageja oskamatust suhelda psüühilise erivajadusega inimestega, töökohustuste mittetundmist (klientidele diagnooside määramine), kaastöötajatega koostöö tegemise eiramist, iseseisvalt valede ravimite jagamist ning klientide ravimiteta jätmist, seades seeläbi ohtu klientide elu ja tervise. Hageja kinnitab, et tema otsene ülemus juhtivtegevuse juhendaja M. R. ei teinud hagejale kordagi ühtegi märkust ega hoiatust hageja poolt tööülesannete mittetäitmise või mittekohase täitmise kohta. Hageja seletab, et otsene ülemus ei kontrollinud ega jälginud tema tegevust. Hageja tegi meditsiiniõena oma tööd vastavalt ametijuhendis sätestatule. Hageja ei pannud hooldatavatele (klientidele) diagnoose, sest sellist kohustust ametijuhendist tulenevalt hagejal polnud ning tal puudus ka vastav kvalifikatsioon. Samuti on hageja väljastanud klientidele ainult arsti poolt määratud ravimeid. Hageja tööülesanneteks oli ravimite jagamine ja patsientide jälgimine. Hageja on seisukohal, et tööandja põhjendused töölepingu ülesütlemiseks on otsitud. Tööandjal oli hageja arvates probleeme hagejale lepingujärgse rakenduse leidmisega. Hageja palub tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ning määrata seadusega ettenähtud hüvitis. Hageja lepinguline esindaja T.L. märgib, et kostja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, omamata selleks seaduslikku alust. Eeltoodust tulenevalt on töölepingu ülesütlemine TLS §104 lg 1 alusel tühine. Esindaja sõnul on ülesütlemisavalduse väited otsitud ega vasta tegelikkusele. Esindaja sõnul on kostja väited selles, et hageja põhjustas klientide elu ja tervise ohtu seadmise, tõendamata. Hageja esindaja märgib, et ülesütlemisavalduses on märgitud ülesütlemise ühe põhjusena iseseisvalt valede ravimite jagamist ning klientide ravimiteta jätmist, mis seadis klientide elu ja tervise ohtu. Samas viitab hageja esindaja, et kostja on oma vastuses märkinud, et hageja rikkus ravimite andmisel arsti poolt ette kirjutatud raviskeeme (ei andnud ravimeid ettenähtud ajal). Raviskeemi rikkumine ei tähenda aga, et hageja oleks ravimeid andmata jätnud või neid omaalgatuslikult andnud. Teise alusena on kostja märkinud, et hageja ei käitunud ametijuhendist lähtuvalt ning seejuures tuginetakse töötajate ja

klientide suusõnalistele kaebustele. Hageja esindaja märgib, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid ametijuhendis sätestatud kohustusi hageja on rikkunud. Kolmandaks on ülesütlemisavalduses märgitud, et hageja määras iseseisvalt diagnoose. Kostja on jätnud tõendamata, kellele ja millise diagnoosi hageja määras. Samuti on kostja viidanud, et hagejale tehti nii suuliseid kui ka kirjalikke märkusi ja hoiatusi, seoses sellega, et hageja ei täitnud töökohustusi vastavalt ametijuhendile ja eksis töökorralduste täitmisel, kuid sellekohaseid väiteid kinnitavaid tõendeid ei ole kostja esitanud. Seega leiab hageja esindaja, et kuna hagejale ei ole tehtud töötamise ajal märkuseid, mis oleksid põhjustatud hageja töisest tegevusest või ametialasest ebakompetentsusest, ei olnud kostjal alust töölepingu ülesütlemiseks TLS §88 lg 3 alusel. Seega on kostja töölepingu erakorraliselt üles öelnud selleks alust omamata, mistõttu on ülesütlemine TLS §104 lg 1 kohaselt tühine. Seega palub hageja esindaja kohtul tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ning TLS §109 lg 1 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses, s.o. summas 1629,75 eurot (25 500 krooni). Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja esindaja märgib, et kostja põhjendas ülesütlemisavalduses vajalikus ulatuses hagejapoolseid rikkumisi, milledest tingituna ei olnud võimalik enam töösuhet jätkata. Kostja kinnitab, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid ametijuhendist tulenevalt ning pani oma töökohustuste ebaõige täitmisega ohtu klientide elu ja tervise. Kostja avaldab, et hageja andis klientidele ravimeid, järgimata raviskeeme. Kostja selgitab, et kuna hageja elukoha kauguse tõttu ööbis xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, alustas ta ravimite jagamist juba 07.15. Asutuse raviskeem näeb aga ette, et kliendid tulevad ravimeid võtma pärast hommikusöögi söömist. Eriti oluliseks tuleb seda pidada suhkruhaigete puhul, kes saavad lisaks tablettidele ka insuliini süsti. Hageja on püüdnud väita, et mingeid erilisi tagajärgi suhkruhaigele sellest ei järgne, kui klient saab oma süsti 45 min enne hommikusööki ehk 7.15 või pärast sööki. Kostja esindaja aga selgitab, et insuliini enneaegne manustamine võib viia kliendi koomasse. Sellise käitumisega põhjustas hageja reaalse ohu klientide tervisele. Samuti viitab kostja, et hageja rikkus veelgi töökohustusi, pannes iseseisvalt kliendile diagnoosi ning tehes talle omaalgatuslikult süsti, millega pani ohtu kliendi elu ja tervise. Kostja esindaja märgib, et ravimeid manustatakse ainult raviskeemi alusel ning selle, kas ja milliseid ravimeid klientidele anda, otsustab psühhiaater või perearst. Kui tekivad erakorralised olukorrad, võtab med.personal ühendust psühhiaatriga ning psühhiaater otsustab, millist ravimit tuleb patsiendile anda. Taolise otsustuse tegemise õigus meditsiiniõel puudub. Käesoleval juhul aga tegutses hageja iseseisvalt, tehes psühhiaatriga nõu pidamata kliendile süsti (Diazepami süst), arvestamata kliendi poolt juba päeval manustatud ravimeid, tema kehakaalu ja isiku psüühilist seisundit. Süsti tagajärjel tekkisid kliendil tasakaaluhäired ning tema tervislik seisund halvenes järgmistel päevadel silmnähtavalt. Samuti viitab kostja esindaja, et hagejale tehti märkuseid kaastöötajate poolt ning juhiti tähelepanu hageja töistele eksimustele. Kahjuks hageja talle tehtud märkuseid tööülesannete täitmisel arvesse ei võtnud. Hageja senine suhtumine andis piisavalt alust eeldada, et olukord ei parane ka edaspidi. Kostja avaldab, et hageja poolsed rikkumised olid nii rängad, et sellest tingituna ei olnud võimalik enam töösuhet jätkata ning hagejale esitati töölepingu ülesütlemisavaldus ilma eelneva hoiatuseta TLS §88 lg 3 alusel. Kõike eeltoodut arvestades palub kostja esindaja jätta hagi rahuldamata.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hageja nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja esitas Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse tunnistada tühiseks töölepingu ülesütlemisavaldus, lugeda tööleping nr xxx/xx lõppenuks alates 05.02.2010.a. ning välja mõista tööandjalt hageja kasuks hüvitisena kolme kuu töötasu summas 25 500 krooni. 17. märts 2010. a. otsusega rahuldas töövaidluskomisjon avalduse osaliselt /tl.4-6/. Kostja sai otsuse 25. märtsil 2010 ning esitas kohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Asjas on tuvastamist leidnud, et pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu nr xxx/xx /tvk.toimik, tl 4-6/ alusel alates 14. detsembrist 2009.a. meditsiiniõe (psühhiaatriaõe) ametikohal täistööajaga. Töötaja tööülesanded, õigused ja kohustused on fikseeritud lepingu lahutamatus lisas olevas ametijuhendis /tvk.toimik, tl.7-10/. Töölepingu seaduse (RT 5/09-35) (TLS) § 88 lg 3 kohaselt Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. 21.01.2010.a. koostas kostja töölepingu ülesütlemisavalduse /tvk.toimik, tl.11/, mille kohaselt 14.12.2009.a. sõlmitud tööleping lõpeb alates 05.02.2010 TLS § 88 lg 3 alusel. Kostja esitas töölepingu ülesütlemise põhjustena hageja oskamatust suhelda psüühilise erivajadusega inimestega, töökohustuste mittetundmist (klientidele diagnooside määramine), kaastöötajatega koostöö tegemise eiramist, iseseisvalt valede ravimite jagamist ning klientide ravimiteta jätmist, seades seeläbi ohtu klientide elu ja tervise. Kuna hagejapoolse töökohustuste rikkumise puhul oli tegemist raske töökohustuse rikkumisega ei pidanud kostja vajalikuks hagejat eelnevalt töölepingu ülesütlemisest hoiatada. Avalduses töövaidluskomisjonile ja kohtuistungil antud ütlustes on hageja rõhutanud, et kostja on ülesütlemisavalduses esitanud väärasid ja tegelikkusele mittevastavaid põhjendusi. Hageja kinnitab, et ta tegi tööd vastavalt ametijuhendis sätestatule. Tema otsene ülemus ei ole juhtinud kordagi tema tähelepanu tööalastele eksimustele. Ta kinnitab, et pole kunagi pannud klientidele diagnoose. Nimetatud kohustust ei ole ametijuhendis hagejale määratud ning tal puudub vastav kvalifikatsioon. Samuti on ta väljastanud vaid arsti poolt määratud ravimeid. Kohus asub seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et töötaja pani toime töökohustuste raske rikkumise. TLS § 15 lg 2 sätestab töötaja kohustused: töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi (p 1); teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal (p 2); täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (p.3); hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (p 5). Psühhiaatriaõe ametijuhendi /tvk.toimik, tl.8-10/ kohaselt peab psühhiaatriõde jälgima klientide tervislikku seisukorda ja muudatusi nende

käitumises, vajadusel kutsub välja arsti või saadab ravile vastavasse raviasutusse; täidab järjepidevalt päevaraamatut; organiseerib klientide perearsti ja psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavuse; tagab klientidele eriarsti poolt määratud toetava ravi ja muud meditsiinilised protseduurid; tagab klientide ohutuse jne.. Kostja esindaja poolt avaldatust nähtub, et kuna hageja ööbis tihti xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, alustas ta hommikul ravimite jagamist kell 7.15, kuigi pidi seda tegema alates kella 7.45-st. Kostja esindaja sõnul näeb asutuse raviskeem ette, et kliendid tulevad ravimeid võtma (ja kellele on vaja ravim tuppa viia, viiakse pärast med.kabinetis rohtude jagamist) pärast hommikusöögi söömist. Kostja esindaja sõnul viis hageja taoline tegevus (rohtude ettenähtust varasem andmine) patsientide, eriti suhkruhaigete, elu ja tervise ohustamiseni. Kostja esindaja poolt avaldatut on kinnitanud kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. K. /tl.76-77/, kelle sõnade kohaselt andis hageja klientidele ravimeid varem kui asutusesiseselt ette oli nähtud. Ravimite varem andmise tingis asjaolu, et hageja jäi ööseks tööle ööbima, oma kauge elukoha tõttu ning seetõttu hakkas ta enne tööaja algust juba ravimeid ja suitse klientidele jagama. Tunnistaja selgitab, et ta nägi oma kabinetist (kabineti uks oli avatud), millal hageja läks hommikul med.kabinetti ning hakkas rohtusid ja suitse jagama. Tunnistaja avaldab, et sellest asjaolust tingituna tekkisid tööl sisepinged, sest kliendid hakkasid suitsu ja ravimeid nõudma ettenähtust varem ka vastutavate tegevusjuhendajate käest. Tunnistaja avaldab, et kui tööaeg algab 7.45, siis sellest tuleb kõigil töötajatel kinni pidada. Tunnistaja teavitas nimetatud asjaolust ka vanemõde. Tunnistaja avaldab, et talle teadaolevalt rääkis hagejaga töökohustuste täitmisest nii vanemõde kui ka vastutav tegevusjuhendaja. Asja materjalide juurde esitatud töösisekorraeeskirjade /tl.88-98/ p.5.1 kohaselt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vahetuse tööaja alguseks 07.45 ja tööaja lõpuks 16.15. Kohus asub seisukohale, et arvestades eelpooltoodut on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt töösisekorraeeskirju ning rikkus kohustust täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi (TLS §15 lg 2 p 1). Kohus viitab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx puhul on tegemist erihoolekandeasutusega, kus elavad psüühilise erivajadusega inimesed. xxxxxxxxxxxxxxxxx elavate klientide puhul tuleb arvestada asjaoluga, et kõik toimingud peavad toimuma kindlalt ette määratud ajal ja kohas, et luua patsientidele keskkond, mis neid liigselt ei ärritaks, ei tekitaks väärarusaamu ega ebakindlust. Eeltoodust tulenevalt on töötajatele esitatud töö iseloomust tulenevalt kõrgendatud nõudmised töökohustuste täpseks täitmiseks. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et hageja rikkus töösisekorraeeskirjast tulenevat tööaega ning seoses sellega psühhiaatri või perearsti poolt määratud raviskeeme (andes ravimeid liiga vara), ei täitnud ta töö iseloomust tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsusega. Lisaks peab kohus vajalikuks viidata asjaolule, et eelpooltuvastatud rikkumisega kaasnes oht klientide tervisele. Kohus viitab kostja esindaja poolt avaldatule, et suhkruhaigetele süstitakse insuliini ning nende puhul tuleb raviskeemi järgida erilise täpsusega, kuna insuliini süsti enneaegne manustamine võib viia kliendi koomasse. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx elavad, diabeeti põdevad kliendid (T.A. ja A.I.), kasutavad lühikese toimeajaga insuliine (Insuliin lispro toime algus 10-20 min ja insuliin aspart toime algus 5-15 min), mis tähendab, et nendel insuliinidel on kõige kiirem toime algus ja kõige lühem toimeaeg /tl.124,125/. Kui kliendile tehakse insuliini süst kell 7.15, kuid ta läheb sööma alles kell 8.00, siis selle aja jooksul tekib suhkruhaigel oht langeda koomasse. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja rikkudes töösisekorraeeskirjast tulenevat tööaega ning seoses sellega psühhiaatri või perearsti poolt määratud raviskeeme, lõi reaalse ohu klientide tervisele.

Lisaks on töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud töötajapoolse rikkumisena, et hageja jagas iseseisvalt valesid ravimeid ja pani diagnoose. Asja materjalidest nähtub, et 05.jaanuaril 2010.a. viibis patsient N.I. psühhiaatri vastuvõtul ja med.õde tegi päevaraamatusse sissekande, et N.I. võeti maha toetusravi ja, mida teha siis, kui klient muutub agressiivseks /tl.60, med.personali sissekanne/. 12.01.2010.a. on päevaraamatusse tehtud sisekanne, et N.I. sai psühhiaatri Dr.S. korraldusel Diazepami süsti /tl.62/. Kostja esindaja sõnul tegi 12.01.2010.a. N.I. esimese rahustava süsti med.õde L.I.. Samal päeval on tehtud päevaraamatusse teine sissekanne, et 17.45 on N.I. tehtud Diazepami süst ja antud ööseks veel sama ravimit tabletina. Kostja esindaja sõnul tegi nimetatud süsti N.I. hageja ilma psühhiaatri vastava korralduseta. Tunnistaja A. K. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäi hageja 12.01.2010.a. peale vahetuse lõppemist tööle. Kuna N.I. oli tollel õhtul rahutu (soovis minna teise osakonda peigmehele külla, kuid teda keelati), siis tunnistaja küsis hagejalt, et mida N.I. teha. Hageja avaldas, et ta teeb N.I. Diazepami süsti. Tunnistaja seletas, et ta ütles hagejale, et arvestades N.I. kehakaalu ja asjaolu, et talle oli samal päeval juba Diazepami süst tehtud, ei tohiks uuesti Diazepami süsti teha. Tunnistaja kinnitab, et hageja läks koos N.I. med.kabinetti ja tegi viimasele süsti. Tunnistaja ei tea öelda, kas hageja tegi N.I. Diazepami süsti või lisas veel midagi juurde. Veidi hiljem nägi tunnistaja N.I., kes nuttis ja ütles, et ta ei saa enam kõndida. Pärast seda muutus N.I. tervis järjest kehvemaks. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kohtuistungil avaldatu, et tema N.I. 12.01.2010.a. süsti ei teinud on ümberlükatud nii tunnistaja ütlustega, kui ka 12.01.2010.a. päevaraamatusse tehtud kandega. Kohtu taolist järeldusotsustust kinnitab asjaolu, et meditsiiniõdedel oli kohustus päevaraamatut täita, kus fikseeriti ära raviskeemi muutused (kui kliendile anti ravimit, mida raviskeemis pole ettenähtud) ning plaanipärased ja erandkorras tehtavad süstid (rahustid jne). Hageja on küll väitnud kohtuistungil, et päevaraamatusse võis sissekandeid teha suvaline inimene, kuid nimetatud väide on ümberlükatud hageja enda kohtuistungil antud seletustega, mille kohaselt järgisid med.õed kohustust päevaraamatusse sissekandeid teha ning, et kui üks med.õde tegi süsti, siis samal ajal kabinetis laua taga istuv töötaja tegi päevaraamatusse sissekande. Lisaks märkis hageja, et kuna personali hulgas oli palju vene keelt kõnelevaid inimesi, siis tihti tegi hageja ise päevaraamatusse sissekandeid teiste õdede eest, kuid viimaste juuresolekul. Kohtule esitatud päevaraamatu sissekandest nähtub, et 12.01.2010.a. kell 17.45 on N.I. tehtud Diazepami süst /tl.63/. Nii tunnistaja ütluste kui ka kostja esindaja poolt esitatud tööajagraafikuga on tõendatud asjaolu, et 12.01.2010.a. oli hageja tööl /tl.123/. Kuna hageja on omaksvõtnud asjaolu, et ta ööbis töö juures, sest tema elukoht oli teises maakonnas, on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja jäi 12.01.2010.a. töö juurde ööbima (tööajagraafiku kohaselt töötas ta ka 13-ndal,14ndal,15-ndal jaanuaril). Tunnistaja A. K. on kinnitanud, et hagejat häiris N.I. käitumine ning omavahel arutades, mida N.I. ette võtta, avaldas hageja, et sellistele tehaksegi Diazepami süsti ning viis N.I. endaga med.kabinetti. Kohus on seisukohal, et kõike eeltoodut arvesse võttes on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja, viibides pärast tööaja lõppu tööl, tegi klient N.I. Diazepami süsti kell 17.45, millise toimingu fikseeris päevaraamatus. Samas on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega asjaolu, et enne süsti tegemist ei helistanud hageja psühhiaatrile ega konsulteerinud, kas kliendile, kellelt oli toetusravi maha võetud on põhjendatud (kui klient on mõõdukalt rahutu) plaanivälise süsti tegemine. Kohus viitab asjaolule, et tunnistaja sõnul tehakse Diazepami süsti olukorras, kus klient muutub väga ründavaks või kurjaks. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tunnistaja sõnul ei esinenud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kliendi tervisliku seisundi muutumise korral helistavad med.õed alati

psühhiaatrile, kes otsustab, kas ja millist ravimit manustada. Ka kostja esindaja on seletanud, et kõik med.õed peavad kliendi tervisliku seisundi muutumisel võtma ühendust psühhiaatriga ning konsulteerima edasise tegevuse osas. Käesoleval juhul hindas hageja kliendi tervislikku seisundit ilma psühhiaatriga konsulteerimata ning võttis vastu otsuse teha kliendile plaaniväline süst ning manustada ööseks sama ravimi tablett, mille tagajärjel N.I. tervislik seisund halvenes. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma tööülesandeid, millega põhjustas ohu kliendi tervisele. Kohus märgib, et hageja töö iseloomust (töö psüühilise erivajadusega inimestega) tulenes vajadus täita töökohustusi vajaliku hoolsuse määraga, mis hõlmab ka kohustust manustada õigeid ravimeid ja vastutust kliendi tervisliku heaolu eest. Kohus asub seisukohale, et hageja oleks pidanud järgima asutusesiseseid reegleid ning kliendi tervisliku seisundi muutumise korral teavitama sellest psühhiaatrit ning konsulteerima temaga kliendile määratava ravi osas. Psühhiaatriga konsulteerimata jätmise ja iseseisvalt ravi määramise otsustamisega, milleks puudus hagejal vastav kvalifikatsioon ja tööülesannetest tulenev õigus, seadis hageja ohtu kliendi elu ja tervise. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud hageja poolt töökohustuste raske rikkumine, mistõttu oli kostja õigustatud töölepingu erakorraliselt üles ütlema ilma töötajat eelnevalt hoiatamata. Seega asub kohus seisukohale, et tööandja on töölepingu üles öelnud seadusest tuleneval alusel. Seoses töölepingu seadusliku ülesütlemisega, jätab kohus rahuldamata hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud terves ulatuses jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Hele Ilisson 25.01.2011.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.