Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-10-49541 edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 4250 krooni väljamõistmise nõude, millest 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 750 krooni maksekäsu avalduselt tasutud riigilõiv, 2500 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Hageja taotleb ka 100 krooni riigilõivu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded kostjalt väljamõitmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 2500 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist 2(2)

2-10-49541 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on 1500 krooni ehk 95,87 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot, riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 6,39 eurot, maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja lepingulise esindaja tasu 95,87 eurot. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada täiendav otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 pde 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Geete Lahi Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.