2-10-5475/6 - Võlaõigus - Muud lepinguvälised kohustused - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

riigilõivu summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.02.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 18.10.2006.a otsusega kostja süüdi kuritegudes, mille tagajärjel surid GL ja NM. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 10.08.2006.a otsusega hüvitati NM matusekulud summas 3100 krooni ning 25.08.2006.a otsusega hüvitati GL matusekulud summas 3700 krooni. Ohvriabi seaduse § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 6800 krooni. Kostja vastuväited Kostja vastuse kohaselt ei ole ta GL surmas süüdi. Kostjal puudub vara, et hagejale tasuda. Kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu 18.10.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10597 tunnistati VR süüdi ja teda karistati muuhulgas karistusseadustiku § 114 p 4 järgi. Lääne Ringkonnaprokuratuuri süüdistusaktist selgub, et kostjat süüdistati muuhulgas selles, et ta tappis ööl vastu 03.06.2001.a GL ning 02.03.2006.a-03.03.2006.a NM. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 on kohtulahend teises kohtuasjas dokumentaalne tõend. Seega on Pärnu Maakohtu 18.10.2006.a otsusega tõendatud, et kostja põhjustas GL ja NM surma. Pärnu Pensioniameti 10.08.2006.a otsusega hüvitati NM matusteks tehtud kulutused summas 3100 krooni. Pärnu Pensioniameti 25.08.2006.a otsusega hüvitati GL matusteks tehtud kulutused summas 3700 krooni. Ohvriabi seaduse § 31 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on hageja nõue summas 6800 krooni põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud

tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 434,60 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 145 sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Vastavalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagi esitamisel 434,60 euro väljamõistmiseks on riigilõivu suuruseks 89,47 eurot. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 89,47 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb kostjal tasuda riigilõiv riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.