2-10-51712/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha märkus pankroti väljakuulutamise kohta kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluvate kinnisasjade (registriosa nr XXX ja XXX) juurde. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 20.10.2010.a. esitas CEAS likvideerija avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ettevõte on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 727 790 krooni, võlgniku kohustuste maht on 9 301 326 krooni. 26.11.2010. a nimetas kohus CEAS ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada CEAS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtuses 600 000 krooni, võlgniku kohustuste mahuks on 15 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetust ei ole põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku viimased ndusprojektid vahetati Rae vallas asuvate kinnistute Inno-III ja Inno-IV vastu, kus plaaniti algatada detailplaneering ning projektid realiseerida. Võlgniku äriplaan ei arvestanud aga kinnisvarasektoris toimuvate kiirete ja langustrendis olevate hinnamuutustega, mistõttu ei õnnestunud mainitud projektide realiseerimine. Võlgniku majandustegevus oli oluliselt seotud emaettevõtte ja teiste grupiettevõtetega ning maksejõuetuse tekkimisele avaldas olulist mõju ka emaettevõtte ja ainuaktsionäri CEOÜ saneerimisprotsess 2010. a kevadel, mille tulemusena ei olnud emaettevõttel võimalik kasutusele võtta meetmeid võlgniku olukorra parandamiseks.

Arvestades võlgniku majandusseisu oleks võlgnik pidanud kohe esitama pankrotiavalduse, mitte algatama 2010.a. oktoobris likvideerimismenetlust. Selleks ajaks pidi olema selge, et varad ei kata kohustusi ning välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võlgnikule on v m kuulunud 4 kinnisasja ja 16 korteriomandit. Võlgniku likvideerija ei ole vaatamata halduri poolt saadetud teabenõudes sisalduvast vastavast nõudest esitanud haldurile nimetatud objektide võõrandamistega seotud lepinguid. Tagasivõitmise võimalused vajavad analüüsimist edaspidises pankrotimenetluses. Võlgniku likvideerija on kohustatud PankrS § 85 ja 87 alusel esitama 4 kinnisasja ja 16 korteriomandi võõrandamisega seotud lepingud. PankrS § 86 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85-89 sätestatut vastavalt § 19 lg 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Eeltoodust tulenevalt on vande andmiseks kohustatud likvideerija ja võlgniku juhatuse liikmed kuni 15.10.2010. a K T , A S ja R M. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 18 000 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 18 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 200 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.