Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-18343
Tsiviilasi
A hagi B vastu eluruumi kasutusõiguse kehtetuks tuunistamise, eluruumist väljaregistrerimise ja lähenemiskeelu kohaldamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja A isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxx alle xx-x Xxxxx Alev xxxxx Xxxxx vald Xxxxxxxx määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja B isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxx alle xx-x Xxxxx Alev xxxxx Xxxxx vald Xxxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12.jaanuaril 2011. a
Kohus OTSUSTAS: Rahuldada A hagi B vastu täielikult ja kohustada B’t isikukood xxxxxxxxxxx vabastama korteriomand asukohaga Xxxxx alle xx-x Xxxxx Alev xxxxx Xxxxx vald Xxxxxxxx, mille kohta on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonnas avatud registriosa nr . xxxxxxx tema valdusest ja kohustada B’t isikukood xxxxxxxxxxx ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ennast aadressilt Xxxxx alle xx-
x Xxxxx Alev xxxxx Xxxxx vald Xxxxxxxx välja registreerima ja kohaldada A isikukood xxxxxxxxxxx suhtes B’i isikukood xxxxxxxxxxx poolne lähenemiskeeld kolme aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Lähenemiskeel hõlmab: kostja ei tohi lähenede hageja eluruumile hagejale ega kontekteeruda hagejaga sidevahendi ja interneti vahendite kaudu. Pooled peavad mõistliku aja jooksul kokku leppima lastega suhtelmise korras. Hagi hind 1597,79 € (25 ooo krooni).
Tsiviilasi nr 2-10-18343 Kohaldatud õigusnormid
AÕS § 80 lg 1, 82 lg 1 ja § 212 lg. 2 p. 2 ja VÕS § 1055
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetluslikud asjaolud Hageja esitas (20.04.10.9 hagi kostja vastu nõude tunnistada kehtetuks kostja eluruumi kasutusõiguse, eluruumist väljaregistrerimise ja kohaldada lähenemiskeeludu kostja suhtes, hiljem (10.o5.10) esitas täiendava hagi ilma lähenemiskeelu nõudeta (tl. 67), kohuistungil jäi oma esialgse nõude juurde (tl. 40). Kohus jättis hagi oma märusega 30.04.10 käiguta, sellepeale esitas hageja menetlusabi taotluse, mille kohus lahendas oma määrusega 09.06,10 ja samal päeval võttis hagi menetlusse, menetlusabi palus hageja ainult kasutusõiguse osas. Hagejale oli osutatud menetlusabi käeoleva asja väliselt, määrates temale õigusabi osutava isiku hagi kooostamiseks ja esindamiseks kohtus. Kohusleab, arvestades kogutud tõendeid kostja vägivalla kohta, et lahendab kõik hageja nõuded, rahuldab hagi ja mõistab riigilõivu välja kostjalt. Kohtuistungil 17.11.10. andis kohus aega leppimiseks ja kokkuleppe sõlmiseks.Kohtuistungil
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-18343 Kohtupraktika lähenemiskeelu kohaldamise osas Riigikohtu lahendis 3-1-1-59-10 on toodud, et VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Otsuse p. 7.2 VÕS on toodud, et § 1055 lg 1 kohaldamisel peab kohus konkreetselt määratlema need tingimused (piirangud), mida lähenemiskeelu adressaadil kaitstava isiku suhtes järgida tuleb. Vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav ja kaotab oma mõtte. Lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Otsuse p 7.3 Keelates lähenemiskeelu adressaadi füüsilise lähenemise kaitstavale isikule, peab kohus määratlema lähenemiskeelu ruumilise ulatuse, s.o minimaalse lubatud vahemaa lähenemiskeelu adressaadi ja kaitstava isiku vahel. Vastasel juhul ei ole hiljem võimalik selgelt tuvastada, kas lähenemiskeeldu on rikutud või mitte. Üldjuhul peaks lähenemiskeelu ruumiline ulatus olema kohtuotsuses väljendatud meetrites. Ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määratlemisel peab kohus silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Vajadusel tuleb lähenemiskeeldu sõnastades ette näha erandjuhud, mil lähenemiskeeld ei kehti või kehtib väiksemas ulatuses. Näiteks kui lähenemiskeelu adressaat ja kaitstav isik töötavad ühes ja samas kohas, tuleks tavaliselt piirduda väiksema (nt 5-10 meetrit) lähenemiskeeluga või näha suurema vahemaa kehtestamise korral ette, et isikute ühises töökohas on lähenemiskeelu ruumiline ulatus erandina väiksem. Vastasel korral võib lähenemiskeelu tagajärjeks olla lähenemiskeelu adressaadi töökaotus, millega kaasnev põhiõiguste riive ei pruugi kõikidel juhtudel olla lähenemiskeelu eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Analoogiliselt võib vähemulatusliku lähenemiskeelu kohaldamiseks anda alust ka asjaolu, et lähenemiskeelu adressaadil ja kaitstaval isikul on ühine elukoht, kuid seda vaid tingimusel, et väiksema ulatusega lähenemiskeeld ei muuda keelu eesmärgi saavutamist ebareaalseks. Lähenemiskeelu ulatuse või kehtivuse võib ka muul moel seada sõltuvusse konkreetsest asukohast (nt määrates selle suuremaks kaitstava isiku elukohas, väiksemaks avalikes kohtades või piirates lähenemiskeelu kehtivust üksnes kaitstava isiku elukohaga). Mõnikord võib olla põhjendatud näha üldisest lähenemiskeelust lühem vahemaa ette juhtudeks, mil keelu adressaat ja kaitstav isik viibivad sama hoone erinevates ruumides, mis on teineteisest eraldatud. Otsuse p 7.4 sätestab. Lähenemiskeeld võib kaitstava isiku kõrval laieneda ka teatud paikadele, mis on kaitstava isikuga tihedalt seotud (nt isiku elu-, õppimis- või töökoht, tavapärane liikumistee vmt). Samuti võib lähenemiskeeld lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). Ka seetõttu ei saa pidada nõuetekohaseks lähenemiskeeldu kohaldamist üldiselt, konkreetseid piiranguid nimetamata.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-18343 Lähenemiskeelu rakendamise tagamine. Kui kostja rikub kohtuotsusega kehtestatud tingimusi pöördub hageja kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtutäituri poole ja kui kohtutäitur on rikkumise tuvastanud ja trahvib selle eest kostjat ning kostja jätkab rikkumisi, järgneb kostja vastutus Karistusseadustiku järgi kohtuotsuse tahtliku mittetäitmise eest kas rahatrahvina või vabaduse kaotuse näol. Hageja poolt esitaud tõenditega, sealhulgas Lääne Prefektuuri kirjaga 08.03.10. nr. 9107/3745, SA Pärnu Haigla patsiendikaardist nr. 10/11942 26.03.10, samuti lähisuhtevägivalla ja peresuhtevägivalla infolehtedest tuleneb kostja vägivaldusus hageja suhtes, seega on kostja suhtes temale lähenemiskeelu kohaldamine vajalik ja kohane. Rein Pokk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.