Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 20.01.2011 ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). .

Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutas 08.09.2009 sõlmitud üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx. Üürilepingu punkti 3.1 ja 3.4 alusel kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri summas 223,69 (3500 krooni) ja kommunaalmaksed. Üürilepingu punkt 3.6 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summadelt viivist iga viivitatud päeva eest. 01.04.2010 vabastas kostja üüritud ruumid 01.04.2010 sõlmitud üürilepingu lõpetamise kokkuleppe alusel. Nimetatud kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma korteri lõhutud ukse ja määritud seina eest 147,64 eurot (2310 krooni). Kostja jättis tasumata seisuga 01.09.2010 üüritasu, tasu kommunaalteenuste eest ja lõhutud ukse ning määritud seina eest kokku 1301,94 eurot (20371 krooni) ja viivise summas 289,52 eurot (4530 krooni). Kuna kostja jättis tasumata talle üürilepingu ja üürilepingu lõpetamise kokkuleppe alusel võlgnevuse, siis palub hageja kostjalt välja mõista kostjalt võlgnevus seisuga 01.09.2010 summas kokku 1301,94 eurot (20371 krooni) ja ) ja viivis summas

289,52 eurot (4530 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt ( 1301,94 eurot/20371 krooni) alates 02.09.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,15% päevas ning menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv 319,56 eurot (5000 krooni). Menetluse käik 22.11.2010 väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl. 19-21 /. Kostjale on kohtudokumendid edastatud isiklikult 23.12.2010 /tl.26/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et OÜ X ja R. P. vahel oli sõlmitud 08.09.2009 üürileping, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x / tl. 4-7 /. Seega eksisteerib poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 3.1 ja 3.4 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 223,69 eurot (3500 krooni) ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduskulud ning katma üürileandja maamaksukulud. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised. VÕS § 294 kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled

ei ole kokku leppinud teisiti. Maksete tähtajaks tasumata jätmise korral kohustus kostja maksma viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 01.09.2010 289,52 eurot (4530 krooni). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1301,94 eurot (20371 krooni ) ja viivis 289,52 eurot (4530 krooni) ja ) ning viivis protsendina põhinõudelt ( 1301,94 eurot/20371 krooni) alates 02.09.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,15% päevas. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 319,56 euro (5000 krooni) ja õigusabikulude 95,87 krooni (1500 krooni) väljamõistmist. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude kandmise kohta dokumentaalset tõendit, tuleb jätta õigusabikulud välja mõistmata. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 319,56 eurot (5000 krooni). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.