2-10-62963/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Viasat ja kostja (R H) sõlmisid 22.02.2006 lepingu(d), mille alusel kohustus AS Viasat osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja on kohustunud täitma lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirja. AS Viasat on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja kasutas hageja osutatud teenuseid jättes nende eest nõuetekohaselt tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja esitatud arvetel. Vaatamata AS Viasat meeldetuletustele, kostja oma kohustusi ei täitnud ning võlgnevust ei kustutanud. AS Viasat on loovutanud kostja vastu esineva nõude summas 4776 krooni koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid hagi esitamiseni võlgnik kohustust ei täitnud Hagi esitamise seisuga (hagiavaldus koostatud 13.12.2010) on kostjale esitatud tasumata arveid summas 4776 krooni. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja selle tüüptingimuste p 7.3 oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,1% tasumata summalt päevas. Viiviste nõuet on hageja heas usus tegutsedes vähendanud põhivõla summani – 4775 krooni. AS Viasat tüüptingimuste p 7.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ka arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 ja 101 lg 1 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 9551 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakiri kostjaga vahel sõlmitud lepingust, teatis nõude loovutamise kohta, võlateatis, viivise arvestus, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud registrijärgsele elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult 27.12.2010 kätte saanud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 16.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Kostja on kinnitanud kohtule hagimaterjalide kättesaamist. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on teatanud, et kostja poolt ei ole hagejale võlgnevust tasuma asutud. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega kokku väljamõistmisele 9551 krooni (610.42 eurot), millest põhivõlgnevus moodustab 4776 krooni (305.24 eurot) ja viivisvõlg - 4775 krooni ( 305.18 eurot).