Võlaõigus › Võõrandamislepingud

02.08.2010a maksekorraldusega nr 4576 arveldusarvelt nr 221025180247 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Tatoli AS hagi Aima Veod/Meinhard Ledis vastu 3.Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.

Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma hageja menetluskulud summas 1118,48 eurot, so 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust e 479,34 eurot ja hageja õigusabikulud 639,14 eurot. . Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud 06.08.2010. esitas hageja Tatoli AS hagi Aima Veod OÜ ja Meinhard Ledis vastu kohustuse täitmise, viivise, leppetrahvi ja kahju nõudes. 12.10.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttias esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 17.01.2011 toimus tsiviilasjas kohtu eelistung, kus pooled sõlmisid kompromissi. Kohtule esitatud kompromissi kohaselt paluvad pooled lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-1038276 ja kinnitada alljärgnev kompromiss:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse kohtumäärusele. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 7500 krooni so 479,34 eurot ja hageja õigusabikulud summas 639,14 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja eest tasus Kreedix OÜ hagiavalduse esitamisel riigilõivu 02.08.2010.a. 15 000 krooni /tlk 21/, mille laekumist on kohus kontrollinud 06.08.2010. a /tlk 23/. Kohtule esitatud

kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 7500 krooni e 479,34 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 479,34 eurot hageja taotlusel Kreedix OÜ arvele nr 221025180247. Riigilõivu summas 15 000 Eesti krooni tasus hageja eest Kreedix OÜ 02.08.2010a maksekorraldusega nr 4576 arveldusarvelt nr 221025180247 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Tatoli AS hagi Aima Veod/Meinhard Ledis vastu

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.