2-10-5677/1 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 04.02.2010.a esitas OÜ DI Harju Maakohtule hagiavalduse KK vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist kiirlaenu summas 2 000.00 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525.00 krooni, kokku 2 525.00 krooni tagastama hiljemalt 14.02.2008.a (viivisemääraga 0.85% iga viivitatud päeva eest). Laen kanti kostja pangakontole ning OÜ SMS Kiirlaen esitas kostjale laenu tasumiseks arve . Kuna kostja on jätnud oma lepingujärgsed kohustused hoolimata OÜ SMS Kiirlaen meeldetuletustest täitmata, loovutas OÜ SMS Kiirlaen nõude hagejale ning teavitas sellest võlgnikku. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja reageerinud ei ole. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendas hageja viivise protsendi päevas 0.139%-ni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 5 041.49 krooni, mis koosneb tagastamata laenusummast 2 525.00 krooni ja sissenõutavaks muutunud tasumata viivisest 2 516.49 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista väljastatud arve alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest tulenev viivis alates 01.02.2010.a kuni põhinõude 2 525.00 krooni rahuldamiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 17.12.2010.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 2(3)

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 5 041.49 krooni so 322.22 eurot. Kostjalt kuulub samuti hageja kasuks väljamõistmisele väljastatud arve alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest tulenev viivis alates 01.02.2010.a kuni põhinõude 161.38 eurot rahuldamiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1000.00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250.00 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulud 1 500.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 2 750.00 krooni so 175.76 eurot (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000.00 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250.00 krooni ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni) hageja kasuks.