Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ehk 383,47 eurot. Krediidilimiidi kasutatud osalt kohustus kostja tasuma hagejale intressi 12% aastas. Samuti kohustus kostja tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et hagejal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida. Kostja oma kohustusi ei täitnud ning hageja saatis kostjale 12.07.2010 võlateatise, milles palus võlgnevus tasuda hiljemalt 19.07.2010. Võlga kostja ei tasunud. 22.07.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate. Hageja luges lepingu ülesöelduks ning nõuab kostjalt tasumata krediidilimiidi 6 000 krooni (383,47 eurot), tasumata intressi 2 848,85 krooni (182,07 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise 165 krooni (10,55 eurot), kokku 9 013,85 krooni (576,09 eurot) tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määras 9% põhinõudelt aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on hageja esitanud hagiavalduses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud Topeltneto krediitkaardi taotlusest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud intressimääras 12% aastas. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktist 7.2 ja hageja hinnakirjast nähtuvalt on pooled leppinud kokku viivisemääras 9% tasumata summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt tasumata krediidilimiidi 6 000 krooni (383,47 eurot), tasumata intressi 2 848,85 krooni (182,07 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivise 165 krooni (10,55 eurot), kokku 9 013,85 krooni (576,09 eurot) tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise määras 9% põhinõudelt aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 576,09 eurot ning viivis 9% põhinõudelt aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 383,47 eurot tasumiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 1 200 krooni (76,69 eurot) tuginedes kuni 22.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg-le 1 ja lisale 1. Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja esindaja kulud summas 500 krooni (31,96 eurot). Käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas. Menetluses ei toimunud ühtegi kohtuistungit ning poolte vahel puudus sisuline vaidlus. Hageja esindaja tegevus on piirdunud üksnes hagiavalduse koostamise ning esitamisega. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 108,65 eurot. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.