Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-57019 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750.00 krooni ja hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 1000.00 krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 1700157198 Nordea Pank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule sisuliselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja pereliikmele edasiandmiseks. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 07.05.2007.a. sõlmisid kostja ja Elion Esindus AS kui müüja Ego järelmaksu müügilepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (Leping), mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti). Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.05.2009.a. intressimääraga 15,9%. Kostja ei suutnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita ning hageja ütles lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata järelmaks ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kuna kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, pöördus hageja algselt kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Et 14.10.2010.a. kohtumäärusega jäeti hageja

avaldus maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga 2736.43 krooni ja tasumata intresse 92.81 krooni. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Lepingu juurde kuuluva Lepingu üldtingimuste p 8.2 kohaselt kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi koheselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja on teatanud kostjale saadetud kirjades, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatiste koostamise ja postitamise eest menetlustasu. Seega on hageja nõue 100.00 krooni osas kirja koostamise ja postitamise kulude eest võla menetlemise tasuna põhjendatud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 2736.43 krooni tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 16.11.2010.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1000.00 krooni ja TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kuludest 750.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 1750.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.