Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

05.07.2010.a on Harju Maakohtule esitatud OIOÜ hagi EKLvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja lepingu , millega AS Sampo Pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud summa (15 000.00 krooni) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud summa tagastama igakuiste maksetega hiljemalt 09.10.2011.a. Kuna kostja on jätnud oma lepingujärgsed kohustused hoolimata AS-i Sampo Pank meeldetuletustest täitmata, loovutas AS Sampo Pank nõude hagejale ning teavitas sellest võlgnikku. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 23 694.50 krooni, millest 15 500.27 krooni on põhinõue, 1 896.13 krooni intress, 798.37 krooni viivis, 4 499.73 krooni kahju ning 1 000.00 krooni leppetrahv. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 06.09.2010.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles loobus leppetrahvi nõudest ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 15 500.27 krooni, intressi 2 428.66 krooni, viivise 1 022.59 krooni ning kahju summas 4 499.73 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. TsMS § 363 lg 1 p 4 lähtudes teatas hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja seisukoht 05.01.2011.a. teatas kostja, et tunnistab tema vastu esitatud nõuet ja ei vaidle hagile vastu. Kostja asja lahendamisele kirjalikus menetluses vastu ei vaielnud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostja asja lahendamisele kirjalikus menetluses vastuväiteid ei esitanud, seega kohus ei aruta asja kohtuistungil. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on vastuses hagiavaldusele võtnud omaks asjaolu, et võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 15 500.27 krooni, intressi 2 428.66 krooni, viivise 1 022.59 krooni ning kahju summas 4 499.73 krooni. Kohus loeb tõendatuks, et kuna kostja hagejale võlgnevust ei tasunud, on ta lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

2(4)

Ülaltoodud arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt, EKL ́ilt hageja, OIOÜ kasuks välja võlgnevuse kokku 23 451.25 krooni so 1 498.86 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000.00 krooni ning kulud õigusabile 5 000.00 krooni. Kokku 9 000.00 krooni. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 500.00 krooni so 95.87 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 5 500.00 krooni so 351.53 eurot (hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000.00 krooni so 255.66 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni so 95.87 eurot) hageja kasuks.

Epp Haabsaar Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.