Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-09-62130 ERA Liisingu Inkassoteenused AS summas 6000 krooni III järgu nõuded AS Swedbank summas 69 332.96 krooni

2-09-62130

Pärnu Maakohtu 20.01.2010.a. määrusega kuulutati välja füüsilisest isikust võlgnik Kristjan Tops’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihalduri 01.12.2010.a. koostatud aruande kohaselt on Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetluses väljakujunenud selline olukord, kus võlgnikul puudub igasugune vara nii pankrotimenetluse läbiviimiseks kui ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu haldur PankrS § 158 lg.4 tuginedes teeb kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudus Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetluses vara. Pankrotimenetluses käigus on läbi viidud kõik menetlustoimingud välja selgitamaks vara tagasivõitmise võimalused, pankrotivarasse vara müügist midagi laekunud ei ole vara puudumise tõttu, vara välistamist ega tagasivõitmist ei ole toimunud, massikohustused puuduvad. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks on: • Ajutise pankrotihalduri tasu xxxx krooni ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 2640 krooni ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 2000 krooni (alus: Pärnu Maakohtu 20.01.2010.a. määrus); • Pankrotimenetluse kulud (s.h. bürootarbed; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, postikulud, bürooruumide kasutamine võlgnikuga suhtlemiseks, transpordikulud, jmt) moodustavad 7500 krooni, millele lisandub käibemaks 20 % summas 1500 krooni, kokku 9000 krooni. • Pankrotihalduri arvestatav tasu kokku 26 000 krooni brutos ja tasult arvestatav sotsiaalmaks 33 % summas 8580 krooni (alus: PankrS § 65 lg 1 ja11, § 23 lg1-3, TsMS § 183 lg 2). Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 56 880 krooni. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga tagatud vara käesolevas pankrotimenetluses puudus, müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Käesolevas menetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud valitseda. Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse ning kohtukulusid seetõttu käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Haldur pöördus 01.12.2010.a. teate ja järelepärimistega kõikide teadaolevate Kristjan Tops (pankrotis) kõikide teadaolevate võlausaldajate poole, milles informeeris võlausaldajaid selles, et kavatseb esitada Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada Kristjan Tops’i (pankrotis) pankrotimenetluse PankrS § 158 alustel. Ühtlasi informeeris haldur võlausaldajaid, et kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alustel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Haldur palus võlausaldajaid kohtule teatada, kas nad on nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. AS BIGBANK vastas 01.12.2010.a. e-kirjaga haldurile ja teatas, et ei ole nõus tasuma Kristjan Tops’i (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat deposiidi summat. Ülejäänud võlausaldajad ei ole kohtule vastanud ega summa tasumiseks soovi avaldanud. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks suutmatus tasuda võetud laenukohustusi. Seega on pankrotihalduri arvates maksejõuetuse põhjusena tegemist muu asjaoluga PankrS § 162 lg.3 mõttes. Pankrotihaldur palub lõpetada Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest.

3 (5)

2-09-62130 20.11.2009.a. esitas Kristjan Tops (pankrotis) Pärnu Maakohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses kinnitas Kristjan Tops, et talle pole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur informeeris 01.12.2010.a. võlausaldajaid ka Kristjan Tops’i avaldusest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võimalusest PankrS § 171 lg 1 teise lause kohaselt esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Tänaseni ei ole ükski võlausaldaja kohtule vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihalduri selgitusel Teadaanne Kristjan Tops’i võlausaldajate 03.08.2010.a üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ilmus 27.07.2010.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Saamaks teada, kas Kristjan Tops (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud PankrS § 173 lg.1 mõttes mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole, kelle 29.11.2010.a., vastusest järelepärimisele nähtub, et Kristjan Tops (pankrotis) on perioodil 01.01.2010.a. kuni 31.10.2010.a. saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist xxxx krooni kuus, millele ei saa pöörata sissenõuet. Eesti Töötukassa 23.11.2010.a. vastusest halduri 22.11.2010.a. järelepärimisele nähtub, et Kristjan Tops (pankrotis) ei ole Eesti Töötukassas töötuna ega tööotsijana arvel. (Järelepärimiste vastused lisatud pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu väljamõistmise taotluse juurde). Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks kokku xx töötunni eest (tasu määraga xxxx kr/tund) brutos xx xxx.- krooni , millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 8580 kr, samuti palub haldur kinnitada pankrotimenetluse vajalike kulutuste suuruseks 7500 kr, millele lisandub käibemaks 20% 1500 kr, kokku 9000.- kr. Haldur palub nimetatud summas menetlusabi korras riigi vahenditest haldurile välja maksta, samuti maksta välja riigi arvelt menetlusabina saamata ajutise halduri tasu summas xx xxx kr, ja sotsiaalmaks 33% . Kohtu seisukoht

2-09-62130 kulutused 2000 kr, peale võlgniku pankroti väljakuulutamist on pankrotimenetluses kantud bürookulud summas 9000.- kr (sisaldab käibemaksu). Pankr S § 23 lg. 4 ning TSMS § 183 lg. 2 alusel on põhjendatu hüvitada ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses riigi arvelt. Pankrotihalduri tasu nõue summas xx xxx krooni (lisandub sotsiaalmaks) on põhjendatud ja halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Tasu määr vastab PankrS § 651 sätestatule, määratuna küll PankrS § 65 lg 5 sätete alusel väiksemana alammäärast tulenevalt vara puudumisest. Lähtudes PankrS § 65 lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks (kohus määrab summad eurodes) ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja xxx eurot. Ülejäänud tasu tuleb välja mõista pankrotivarast. Võttes aluseks PankS § 150 lg 4, otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud summas 9000 krooni on põhjendatud ning kooskõlas eeltooduga ja PankrS § 66 sätetega. Siiski kohus ei pea võimalikuks menetlusabi andmist halduri taotletud ulatuses kogu tasu ja kulutuste (brutos üle xx xxx kr) hüvitamiseks riigi vahenditest , mis tähendaks riigi arvelt ligi viis korda suuremat koormust kui seadus nii PankrS § 23 kui ka TsMS § 183 mõttes otseselt on ette näinud.

Ingrid Hallas Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.