2-10-39722/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja laenuandjana ja kostja A H laenusaajana sõlmisid 06.02.2007 laenulepingu nr 18377, mille kohaselt hageja laenas kostjale 175 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 6,00% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 25.01.2022. Laenu eesmärgiks oli korteriomandi, asukohaga xxxx, remontimine. 12.04.2007 sõlmisid pooled laenulepingu Lisa, millega andis hageja kostjale täiendavalt laenu summas 15 000 krooni. 24.04.2007 sõlmisid pooled laenulepingu Lisa, millega hageja andis täiendavalt kostjale laenu summas 63 000 krooni. 15.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja Rakvere notar Irma Rahnu juures notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja seadis hageja kasuks esimesele järjekohale hüpoteegi summas 400 000 krooni kostjale kuuluvale korteriomandile, asukohaga xxxx (registriosa nr 3395031). Hüpoteegilepingu alusel on tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti hageja ja kostja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Alates 2009.a. algusest ei ole kostja tasunud laenu-ja intressimakseid korrektselt vastavalt laenulepingus kokkulepitud maksegraafikule. Hageja esitas meeldetuletusi ja päringuid, kuid kostja hageja päringutele ei vastanud. 31.03.2009 saatis hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta. Võlgnevus selleks ajaks oli 9 038.14 krooni. Hageja andis võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva, samas informeeris hageja oma õigusest laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlgnevuse tasumist. Hageja andis kostjale võimaluse sama tähtaja jooksul pidada läbirääkimisi laenu tagasimaksmisel tekkinud probleemide lahendamiseks. Seoses laenulepingust tulenevate kohustuste korduva mittetäitmisega kostja poolt teatas hageja kostjale 11.05.2009 kirjalikult laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest. Seisuga 11.05.2009 oli kostjal võlgnevus hageja ees summas 247 224.21 krooni (tagastamata laenusumma 237 060.97 krooni, intressid 9 131,15 krooni, viivised 132.09 krooni ja teatiste kulu 900 krooni). Kostja poolt on suuliselt pakutud omapoolseid lahendusi ja täiendavaid tähtaegu, kuid kostja ei ole antud lubadusi ja kokkuleppeid täitnud ega võlgnevust tasunud. 08.06.2009 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Raigo Pärs`ile laenulepingust nr 18377 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks vastavalt poolte vahel 15.02.2007 sõlmitud hüpoteegilepingule Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 alusel. Esitatud avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust. 30.12.2009 toimunud kolmandal kordusenampakkumisel müüdi tagatiseks olev korteriomand, mille müügist laekus laenulepingu katteks 145 325.40 krooni. 01.03.2010 saatis hageja kostjale nõude laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks summas 120 491.12 krooni ning andis veelkord võimaluse kokkuleppel võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Seisuga 05.08.2010 on kostjal võlgnevus hageja ees kokku summas 123 841.64 krooni, millest tagastamata laenusumma moodustab 96 735.57 krooni, intressid - 9 087.21 krooni, viivised – 17 118.86 krooni, teatiste kulu – 900 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100, 101 lg 2; 108 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule ja taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 123 841.64

krooni väljamõistmist, samuti alates 05.08.2010 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud viivist 0,1% põhivõlast päevas. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping nr 18377, hüpoteegi seadmise leping, konto väljatrükk laenude tagastamise kohta, hoiatus lepingu ülesütlemise kohta, teatis laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest, nõue laenulepingust tulenevate nõuete tasumiseks, intresside ja viiviste nõue, hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. 25.10.2010 esitas kostja kohtule taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 05.11.2010. 05.11.2010 teatas kostja, et hagejaga on pooleli läbirääkimised asja lahendamiseks kompromissiga. Kostjalt vastuse ja edasise teabe puudumisel määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil. 29.12.2010 toimunud eelistungil pidasid pooled võimalikuks asja sisulist läbivaatamist vahetult eelistungi jätkuna. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja on kostjaga sõlmitud laenulepingu kostjapoolsest rikkumisest tulenevalt erakorraliselt üles öelnud. Laenu tagatiseks seatud hüpoteegieseme müügist ei jätkunud kogu laenuvõlgnevuse tasumiseks. Lisaks laenulepingust tulenevale põhivõlgnevusele on hageja arvestanud hagi esitamise seisuga lepingujärgselt viiviseid summas 17 118.86 krooni, intresse summas 9087.21 krooni ning kirjade saatmise tasu kostjale väljastatud meeldetuletuste ja võlanõuete teatiste saatmise eest kokku summas 900 krooni. Kostja poolt pakutud kompromissettepanek võla tasumiseks igakuiste maksetena 5001000 krooni kuus ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja ei ole nõus ka vähendama esitatud nõuet ja palub kogu hagiavalduses märgitud võlgnevuse summa kostjalt välja mõista, samuti välja mõista hagi esitamisest viivise tasumata põhivõla summalt kuni põhivõla tasumiseni ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja teatas kohtuistungil, et tal puuduvad vahendid hageja nõutud summa tasumiseks, samuti on tal ka teisi laenuvõlgnevusi, mistõttu tema sooviks oli, et hageja vähendaks nõuet 50 000 kroonini kuus. Kostja arvates võinuks hageja nõuet vähendada nõuet tulenevalt korteri müügist saadud summade laekumisega. Hageja arvestusi põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete suuruse osas kostja ei vaidlusta. III. Kohtuotsuse Kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhistus. Kohus, olles hageja esindaja ja kostja ära kuulanud, samuti uurinud hageja esitatud kirjalikke dokumente, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltevahelised võlasuhted tulenevad nende vahel sõlmitud laenulepingust 06.02.2007 nr 18377, mille alusel anti kostjale laenu summas 175 000 krooni. Lepingu lisade 12.04.2007 ning 24.04.2007 alusel anti kostjale täiendavalt laenu. Laenu tagamiseks seati kostjale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 3395031) hüpoteek 15.02.2007 notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel summas 400 000 krooni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 alusel on lepingud täitmiseks kohustuslikud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele

VÕS § 100 tulenevalt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine ja võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Seoses kostja kui laenusaaja poolt laenulepingus ettenähtud maksekohustuste korduvate rikkumistega oli hageja hagiavalduses toodud asjaoludel laenuandjana õigustatud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemist hageja poolt ega ka järgnenud toiminguid täitemenetluses ei ole kostja vaidlustanud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna poolte vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel laenu tagatiseks olnud hüpoteegieseme realiseerimisest täitemenetluses laekunud summadest ei jätkunud kogu kostjal esineva laenukohustuse kustutamiseks, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt võlgnevuse jäägi väljamõistmist. Hagiavalduses märgitud võlgnevuse suuruse, s.o. põhivõla, viiviste ja intresside summa arvestust kostja ei ole vaidlustanud. Hageja nõutud teatiste väljastamise tasu (kokku 900 krooni) on lepingust tulenev hageja kantud kulude hüvitamise kohustus (à 100 krooni teate väljastamine) vastavalt hageja hinnakirjale ning teatiste väljastamist kostjale nii võlgnevuse tekkimisel kui lepingu ülesütlemisel ja ka täitemenetlusele järgnevalt on hageja kohtus ka tõendanud. Seega, hagi kuulub otsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. summas 123 841.64 krooni, millest tagastamata laenusumma moodustab 96 735.57 krooni, intressid - 9 087.21 krooni, viivised – 17 118.86 krooni, teatised – 900 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides (EEK) kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas tsiviilasjas moodustab hageja nõue vastavalt kokku summas 7194,92 eurot , millest põhivõlgnevus moodustab 6182,53 eurot intressid – 580.78 eurot , viivised –1094,09 eurot, teatiste tasu – 57,52 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates – 05.08.2010 – ning vastavalt taotluses märgitud viivise määrale - 0,1% tasumata põhivõlast päevas .