Tsiviilasi nr.2-08-91944
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-91944
Tsiviilasi
KV, H V, TS ja RS hagi EOÜ ja ABC OÜ vastu tekitatud kahju väljamõistmiseks ning EOÜ vastuhagi KV , H V , TS ja RS
vastu alusetult saadud 9114,4 krooni tagastamise ja ebaõigete andmete avaldamisega meedias tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind
Hagi hind 796 986,40 krooni Vastuhagi hind 209 411, krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad/vastukostjad: Hageja 1 KV (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja 2 H V (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja 3 TS (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja 4 RS (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Andres Hallmägi (Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn) Kostja 1/vastuhageja: EOÜ (rk: XXX; asukoht XXX) Kostja 2: ABC OÜ (rk: XXX2; asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg 13.12.2010
Rahuldada KV, H V, TS ja RS hagi EOÜ ja ABC OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt. Välja mõista EOÜ-lt ja ABC OÜ-lt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 125 eurot KV kasuks. Välja mõista EOÜ-lt ja ABC OÜ-lt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 125 eurot H V kasuks.
Välja mõista EOÜ-lt ja ABC OÜ-lt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 125 eurot TS kasuks. Välja mõista EOÜ-lt ja ABC OÜ-lt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 125 eurot RS kasuks. Jätta rahuldamata H V hagi EOÜ ja ABC OÜ vastu 71 120 krooni väljamõistmiseks. Jätta EOÜ vastuhagi KV, H V, TS ja RS vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagejad esitasid kostjate vastu 31.12.2008 hagi, milles palusid kostjatelt välja mõista kõikide hagejate kasuks solidaarselt puhkuse rikkumises tekkinud mittevaraline kahju 25 000 krooni ja lennuki tankimisel elu ohtu seadmisega tekkinud mittevaraline kahju 10 000 eurot ning H V kasuks varaline kahju 71 120 krooni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja ABC OÜ-lt reisi Tai Kuningriiki. Reis pidi toimuma ajavahemikul 15.-30.11.2007 ning reisikorraldajaks oli EOÜ. Lepingu tingimustes, mida tõendab hagejale 2 antud vautšer, oli peatuskohaks märgitud Pattaya ning hotell Jomtien Grand Palace Hotle, deluxe tuba vaatega merele, reisi müüja kinnitas, et tegemist on neljatärni hotelliga. Veebilehel www.asiarooms.com on sama hotell märgitud kolmetärni hotelliks. Kohale saabudes pakuti hagejatele vaid cottage-tüüpi tube hotellis Grand Chalet Wing. Toad ei vastanud elementaarsetele nõuetele, asusid merest 500 m eemal, seinad olid plekilised ja auklikud, tubades olid vaaraosipelgad ning hotelli taga asus tühermaa, kuhu ei soovitatud minna, sest seal on maod ja skorpionid. Hagejad keeldusid pakutud tubade vastuvõtmisest. Hagejad üritasid leida kaheksa tunni jooksul uut hotelli ja olid lõpuks sunnitud vast võtma kostja EOÜ esindaja poolt pakutud teises hotellis asuvad toad ning tasuma sularahas lisaks 800 eurot. Hotell asus solgioja ääres, teisel pool oja oli padrik. Hotell oli bangalo-tüüpi tubadega ja hotelli ruumides elasid loomad. Hotellist sai Pattayasse sõita vaid kolm korda päevas väljuva bussiga ning taksot hotellist kutsuda ei saanud. Hotellitubade saamiseks tegi hageja telefonikõnesid kostjale 1 ja kostja tais asuvale esindajale 1556,60 krooni eest. Tai Kuningriiki sisenedes löödi hagejate passi piiri ületamisel vale kuupäevaga tempel, mille järgi oleksid hagejad pidanud lahkuma samal päeval kui nad saabusid. Hagejad viibisid illegaalselt riigis ning seetõttu olid alalises hirmus ja kartuses saada maalt välja saadetud. Kostja kohapealne esindaja agiteeris hagejaid passe mitte kaasas kandma. Enne riigist lahkumist lennujaamas korjas kostja esindaja passid kokku ja andis need parandatud kuupäevadega tagasi. Reisi ajal tehti vahemaandumised Bakuus ja Delhis ning mõlemal korral toimus ka lennuki tankimine. Lennuki tankimise ajal suitsetasid reisijad lennuki juures ja neid ei takistatud. Tagasilennul ei lubatud inimesi tankimise ajaks lennukist välja vaid avati uksed sabas ja ninas,
millest tekkis tuuletõmbus. Hagejate elu oli ohus ja sellega tekitati neile mittevaraline kahju. Hageja pöördus tarbijakaitseametisse kaebusega ja esitas kostja 1 vastu nõude reisi maksumuse 71 120 krooni tagastamiseks, telefonikõned maksumuse 1556,60 krooni, hotelli eest tasutud 800 euro hüvitamiseks ning Delhis elu ohtu seadmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 40 000 euro suuruses summas ja tais puhkuse rikkumise eest tekkinud mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamiseks. Kostjad nõustusid hüvitama 800 eurot ja tarbijakaitseameti otsusega mõisteti kostjatel välja igale tarbijale ühe puhkusepäeva maksumus 1038,75 krooni ja telefonikõnede maksumus. Mittevaralise kahju nõude jättis tarbijakaebuste komisjon läbivaatamata, sest see ei kuulu komisjoni pädevusse.
Kostja EOÜ hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vastuväidete kohaselt ostis hageja 2 ja kostjalt 2 reisi Tai Kuningriiki toimumisajaga 15.-30.11.2007. Hagejad olid teadlikud reisitingimustest. Arvel on märgitud, et arve tasumine kinnitab ühtlasi ka tüüptingimustega tutvumist. Koos arv trükkimisega tulevad broneerimissüsteemist kaasa ka reisitingimused. Kostjate vahel on sõlmitud agendileping reisiteenuste vahendamiseks vastavalt pakettreisilepingu tingimustele, mida kostja 2 oli kohustatud hagejatel tutvustama. Kostja 1, teades, et hageja 2 näol on tegemist väga kõrgeid nõudmisi esitava kliendiga, soovitas kostjal 2 valida hagejale viie tärni hotell, millega kostja 2 ei nõustunud ja esitas kostjale 1 garantiikirja hageja edaspidiste nõuete osas. Kostja 1 väljastas kostjale 2 arve/tellimuse nr 13320005 ja nr 13320002 koos vautšeritega, milles oli peatuskohana märgitud hotell Jomiten Grand Palace Hotle Pattayas. Hotelli kategooriat vautšeril märgitud ei ole, sest Tais hotelle ei klassifitseerita. Hotelli enda kodulehel www.grandjomtienpalace.com ei ole märgitud hotelli kategooriaks neli tärni. Hotellide mugavusastme ja valiku hõlbustamiseks on turismifirmad ja internetilehed ise Tai hotellidele tärne andnud. Internetilehel www.hotelclub.com on hotellile antud näiteks neli tärni ja Internetilehel www.hotel T.com samale hotellile viis tärni. Kostja 1 kodulehel www.estoru.ee oli hotell reisi müügi ajal märgitud neljatärni hotellina. Hagejatega samal reisil käisid 34 Eesti turismifirmade esindajat agendireisil ja selle reisi tulemusena märgiti alates 2008 detsembrist hotelli kategooriaks 3+. Hagejatele oli märgitud toa tüübiks testi deluxe tuba. Eritingimusena ei olnud merevaadet kokku lepitud. Vahetult enne reisi toimumist saatis kostja 1 Tai partnerfirma teate, et hagejatele on broneeritud cottage-tüüpi tuba, mis on hinnalt kallim. Lepingu p 8.5 järgi ei loeta lepitu rikkumiseks hotellitoa vahetust vahetult enne reisi, kui selle põhjuseks on ülebroneerimine, ettenägematu avarii või remont. Tegemist oli ülebroneeringuga, mida kinnitab ka hagejate allkirjastatud kvaliteedi-kontrollileht, mis on rahvusvahelisest turismiäris tavaline nähtus. Deluks toad oleksid vabanenud 23.11.2007 ning hagejad keeldusid cottage-tüüpi tubade vastuvõtmisest. Cottage-toad olid vaatega hotelli sisehoovi, kus oli bassein ja puhkeala, nö tühermaa ei ole hotelli territoorium vaid eravaldus. Toad ei asunud teises hotellis vaid sama hotelli teises tiivas. Nii vaaraosipelgad kui ka gekod on Tai looduse põlisasukad ja looduse loomulik osa. Tubadest on mereni 250-300 meetrit ning tegemist on täiesti elamiskõlblike tubadega, mida saab kontrollida ka hotelli kodulehelt. Hagejate foto nr 11 ei kajasta cottage-toa vannituba. Hagejate lähiplaanis tehtud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, millistest tubadest pildid on tehtud, kuna ühtegi üldplaanis ülesvõtet ei ole esitatud. Osad hagejate fotod on tehtud reisi toimumisest hiljem ega kajasta seega reisil toimunut. Hagejate valitud Sunset Park hotell on üks Tai kallimaid hotelle, sest see on kohalikku eripära kajastava majutusasutusega. Selles hotellis majutuse eest lisaks tasutud 800 eurot on kostja hagejatele tarbijakaitse ameti otsuse alusel hüvitanud. Hagejate väide, et esimesel päeval aset leidnud majutusprobleemid rikkusid kogu nende puhuse, on paljasõnalised. Kostja 1 lahendas mõistliku tähtaja jooksul tekkinud majutusprobleemid kooskõlas VÕS § 875 lg 2 nõuetega. Hagejatele on tekkinud mittevaraline kahju tarbijakaitse
otsusega hüvitatud. Hagejatel oli Tai Kuningriigi viisa perioodiks 25.10.-24.01.2008, mis välistab illegaalse maalviibimise. Passis on riiki sisenemise ajaks märgitud 16.11. ja reisi lõpu kuupäevaks 30.11 ning parandatud ja maha on tõmmatud reisi lõpu kuupäev 30.11, mis on asendatud kuupäevaga
Kostja 1 esitas 7.06.2009 kohtule vastuhagi alusetult saadud 9114,40 krooni saamiseks ja ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad ostsid kostjalt 2 reisi, mille korraldas kostja 1. Lepingu tingimused olid märgitud kostja 1 tüüptingimustes ja reisivautšeril. Hagejate reisivautšeril oli märgitud reisi toimumise aeg ja peatuskoht. Hotelli tärne ega erisoove nagu merevaade seal märgitud ei olnud. Vastuhagi kohaselt võttis 16.11.2007 Taisse saabudes hagejad Tai Kuningriigis vastu kostja 1 partnerfirma PTS ( T) Co. Ltd esindaja VA. Partnerfirma on Tai ministeeriumi poolt tunnustatud ametliku tegevuslitsentsiga. Selgus, et hagejatele ja veel kolmele kliendile ei ole võimalik hotelli ülebroneeringu tõttu anda nende poolt tellitud de luxe-tube. Kõikidele klientidele pakuti asenduseks cottage-tube samas hotellis, mis on hinnalt kallimad, või de luxe-tube teises hotellis. Kostja 1 pakkus hagejatele kahte väga head tuba samas hotellis, kuigi mitte peamajas. Hagejad ei olnud peamaja de luxe-tube näinud. Hagejad keeldusid kõikidest kostja 1 poolt pakutus võimalustest ega läinud vahetustube isegi mitte vaatama. Seda väidet on hageja 2 kinnitanud ka kvaliteedikontrolli aktis. Hagejad teatasid kostja 1 esindajale, et esitavad kahjunõude, rõhutades seda reisi vältel mitmel korral. Kostja 1 võttis kasutusele mõistlikud abinõud probleemi lahendamiseks, liiatigi ei ole lepingu järgi rikkumiseks ülebroneeringust tulenev hotellitoa vahetus. Hagejatel tekkis kahju nende endi tegevuse tulemusel, sest nad ei läinud vahetuseks pakutud tube vaatama. VÕS § 139 järgi lasub kahjustatud isikul kohustus teha omalt poolt mõistlikke pingutusi kahju vältimiseks. Hagejate poolne viivitus, mis takistas kostjal 1 probleemi lahendamist, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja 1 tasus tarbijakaitseametis läbi viidud menetluse tulemusena solidaarselt koos kostjaga 2 hagejatele 6258,64 krooni uue hotelli eest täiendavalt makstud summa eest, 519.37 krooni kasutult kulutatud puhkusepäevade eest, 778.30 krooni telefonikõnede eest. Kostja 1 leiab, et tegemist on õigusliku aluseta saaduga, mis tuleb hagejatel tagastada. Kostja 1 leiab, et hagejad on avaldanud meedias ebaõiguseid andmeid ja sellega kostjale 1 kahju tekitanud. Tänu kostja 1 kiirele tegevusele paigutati hagejad hotelli Sunset Park, mis on üks Tai kallimaid ja eksklusiivsemaid hotelle. Hotell asub looduse keskel, tegemist on kohalikku kultuuri kajastava majutusasustusega, millel on ühena vähestest ka erarand basseinidega. Hagejate häireteta puhkus algas 17.11.2007, mil nad olid Sunset Parki majutatud. Hagejad esitasid kohe pärast reisilt saabumist kostjale 1 nõude hüvitise saamiseks, lubades sealjuures kostja 1 kohta
meedias avaldada negatiivset reklaami. Hageja 2 esines 11.12.2007 telesaates Reporter, väites, et rotid sõid nende riided ja kingitused ära, hotellitoad kubisesid vaarao sipelgatest, tubade seinad hallitasid, keegi ei tegelenud hagejate probleemidega, kostja 1 seadis hagejate elu ohtu nii sinna kui tagasilennul ning kogu reis keerati tuksi. Saatele tuginedes avaldasid üleriigilise levikuga päevalehed ligikaudu nädal aega kostja 1 kohta ebatõeseid andmeid. SL Õhtuleht avaldas artikli „Õuduste reis“ 14.12.2007 , mida on viidatud ja kommenteeritud reisiportaalis www.trip.ee. Kostjal 1 jäi hagejate poolt avaldatud ebaõigete andmed tõttu saamata tulu, hagejad on sekkunud kostja 1 majandustegevusse ja tekitanud laimamisega kahju. Kostjal 1 jäi hagejate tegevuse tulemusena müümata 60 reisikohta summas 828 000 krooni. Tavapärane müümata reisikohtade arv on 3-5, kuid pärast hagejate meedia esinemisi suurenes täitmata reisikohtade arv oluliselt. Ühe reisijakoha maksumus lennukis on 882 eurot e 13 800 krooni.
Hagejad vastuhagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hagejad möönavad, et reisivautšeril ei olnud märgitud sõnaselgelt meervaadet, kuid kõnealuses hotellis oli vaid 44 de luxe-tuba, kõik merevaatega ning merevaate rõhutamine reisi tellimisel oleks olnud kohatu. Hagejad võttis vastu kostja 1 esindaja, kes teatas, et majutusega on probleem ja kellega koos vaadati üle asendustoad, kuid kes lahkus põhjendusega, et peab teised reisijad hotellidesse majutama, lubades saata kellegi kohalikus firmast asja lahendama. Hagejatele pakuti vahetuseks vaid neid tubasid, kus hagejad ka ühe öö veetsid, muid tube hagejatele vahetuseks ei pakutud. Asendus hotelli eest pidid hagejad tasuma eraldi lisatasu, mis ei ole VÕS § 871 alusel lubatud. Ülebroneerimine oli kostjale 1 teada juba 7.11.2007 mitte ei selgunud see alles taisse jõudes. Hagejaid sellest ei informeeritud, millega jäeti hageja ilma võimalusest reisist loobuda või valida teine hotell. Hagejatele jääb arusaamatuks, kuidas vastutavad kõik hagejad selle eest, mida hageja 2 meediale avaldanud on. Hagejal 2 oli õigus oma reisimuljeid ja kannatusi kaasmaalastega jagada.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja 1 seisukoha ja tutvunud asjas kogutud tõendite ja hagejate ning kostja 2 kirjaliku seisukohaga, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja 2 ostis kostjalt 2 reisi Tai Kuningriiki, mille korraldas kostja 1. Reisi toimumise ajaks oli 15.11-30.11.2007 ning reisikinnitusel (reisivautšeril) oli märgitud majutuskohaks Pattaya ning hotell Jomtien Grand Palace Hotle, de luxe tuba. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lennureisil toimusid vahemaandumised Bakuus ja Delhis. Tagasisõidul Delhis lennuki tankimisel reisijaid lennukist välja ei viidud. Hagejad ei ole hagiavalduses ega ka teistes menetlusdokumentides oma varalist nõuet kvalifitseerinud ei lepingutasu vähendamise ega ka kahjunõudena vaid märkinud üksnes, et hageja 2 soovib tagasi saada reismaksumust. Hagejate varaline nõue põhineb asjaolul, et kostjad ei võimaldanud neile lepingus kokkulepitud majutust. Hagejate mittevaralise kahju nõue põhineb kahel asjaolul. Esiteks nõuavad hagejad 10 000 euro suurust kahjuhüvitist selle eest, et lennuki tankimisega sellisel, et tankimise ajal olid reisijad lennukis, seati nende elu ohtu. Teiseks nõuavad hagejad mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et lepingutingimistele mittevastav majutuse andmisega rikuti nende puhkusest saadav nauding. Kokkuvõtlikult võib öelda, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 1 täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte. Asja lahendamiseks on vaja eelkõige välja selgitada millistes lepingu tingimustes (majutustingimustes) pooled kokku leppisid, kas asenduseks antud hotellitoad vastasid esialgselt kokku lepitud majutustingimustele ning milline on asendushotelli andmise õiguslik tagajärg. Kas ja mil määral kostja 1 vastutab hagejatele ebamugavusi põhjustanud asjaolude eest, kas lennuki tankimine toimus lubatud viisil ning milline on kohane õiguskaitsevahend kostja väidetavate lepingurikkumiste puhul.
Vastuhagi lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kostja 1 poolt hagejatele tasutud 9114, 40 krooni on tasutud õigusliku aluseta ning kas ja mil määral vastutavad hagejad kostja 1 saamata jäänud tulu eest. Pakettreisileping on oma olemuselt töövõtuleping ning seda reguleerivad eelkõige VÕS 44.peatüki sätted. Osas, mida erisätted ei reguleeri, tuleb kohaldada töövõtulepingu regulatsiooni. VÕS § 866 lg 1 sätestab, et pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). VÕS § 877 lg 1 järgi vastutab reisija ees reisikorraldaja. VÕS § 875 lg 1 ja 2 ning VÕS § 877 lg 2 määratlevad hagejate õiguskaitsevahenditeks lepingu täitmise nõude, hinna alandamise võimaluse ja kahju hüvitamise nõude. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja 1 näol on tegemist reisikorraldajaga VÕS § 877 lg 1 mõttes. Kostja 1 näol on tegemist õige kostjaga, kelle vastutus tuleneb seadusest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja 2 sõlmis lepingu kostjaga 2, seega tema vastutus tuleneb lepingust. VÕS § 65 lg 1 ja § 137 lg 1 järgi vastutavad kostjad solidaarselt. Pakettreis peab vastama VÕS § 867 lg 1 ja 2 järgi reisikirjeldusele ning lepingu sõlmimist ja selle tingimuste kohta tuleb reisikorraldajal väljastada reisikinnitus. Lepingu tingimusi tõendab eelkõige reisikinnitus. Kohtule esitatud hagejatele väljastatud reisikinnitusel on märgitud majutuskohaks Pattaya ning hotell Jomtien Grand Palace Hotle, de luxe tuba. Reisikinnituses ei ole märgitud eritingimusena merevaadet. Kostja 1 kodulehe väljatrükist nähtub, et Jomtein Grand Palace Hotel de luxe toad on märgitud kõik merevaatega tubadeks. Hagejad märkisid, et kostja 1 pidi aru saama, et hagejad soovivad merevaatega tuba, sest kõik vastava kategooria toad olid märgitud merevaatega tubadeks. Kohus nõustub siinkohal hagejate seisukohaga. Kostja 1 pidi VÕS § 641 lg 1 p 2 järgi teadma, et hagejate sooV oli muuhulgas ka merevaade, sest kõikidel vastava kategooria tubadel oli hagejate valitud hotellis merevaade. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejatele ei võimaldatud Taisse saabudes majutuda kokkulepitud hotellitubadesse. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud tüüptingimuste p 8.5, mille kohaselt ei loeta lepingu rikkumiseks hotellitoa vahetust vahetult enne reisi, kui selle põhjuseks on ülebroneerimine, ettenägematu avarii või remont. Kohtule esitatud faksist (I kd tl 75) nähtub, et kostja 1 sai ülebroneerimisest teada 7.11.2007. Kohus leiab, et tegemist ei ole vahetult enne reisi toimunuga ja seda asjaolu ei saa vabandada tüüptingimuste p 8.5. Kohus tõlgendab nimetatud lepingutingimust selliselt, et ajavahemik asjaolust teadasaamise ja reisi toimumise vahel peaks olema niivõrd lühike, et see ei võimalda reisijaga ühendust võtta või lepingut muuta. Kostjal 1oli võimalus nädala jooksul hagejatega ühendust võtta ja teavitada neid tekkinud olukorrast. Kohus leiab, et ja neile pakuti asendustubasid samas hotellis. Kohus asub seisukohale, et eelnevalt kokkulepitud tubadesse majutamata jätmine on lepingu rikkumine. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et Tais hotelle ei klassifitseerita. Hotelli taseme väljaselgitamiseks on kohtule esitatud väljavõtted erinevatest reisiportaalidest, hotelli kodulehelt ja kostja 1 kodulehelt. Kõikidest nendest nähtub, et hotelli Jomtien Grand Palace Hotle on hinnatud kas nelja või viietärnideks. Kohtule esitatud kostja 1 kodulehel hotelli kohta avaldatud andmete võrdlusest esitatud fotodega, salvestiste ja reisiportaalide väljavõtetega nähtub, et hotell vastas kostja 1 poolt kodulehel kirjeldatule nii majade asetuse, tubade seisukorra kui ka ranna ja mere kauguses osas. Kohus leiab, et kostja 1 ei rikkunud lepingut hotelli teenindustaseme osas. Asjaolu, et mõni konkreetne ruum hotellis oli koristamata või ei vastanud hagejate hügieeninõuetele, ei muuda hotelli üldist teenindustaset madalamaks.
VÕS § 875 lg 1 järgi on hagejatel lepingu rikkumisel õigus nõuda eelkõige lepingu täitmist. VÕS § 107 lg 1 sätestab, et võlgnik võib lepingu rikkumise omal kulul heastada, muuhulgas mittekohase täitmise asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Rikkumise heastamisel säilib kahjustatud lepingupoolel VÕS § 107 lg 4 järgi õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus tõlgendab VÕS § 107 lg 3 ja lg 4 sätteid koosmõjus selliselt, et võlausaldaja ei saa nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel kogu ulatuses vaid üksnes selles ulatuses, mille võrra täitmine viibis. Heastamisele ei ole seadusega sätestatud eraldi kriteeriume, kuid kui käsitleda heastamist kui lepingu täitmise alternatiivi, peab heastamisena pakutav vastama kohase täitmisega samale tasemele. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et töö mittevastavusel lepingutingimustele, võib töövõtja töö parandada või teha uue töö. VÕS § 875 lg 1 sätestab, et reisikorraldaja peab lepingu rikkumise kõrvaldamiseks võtma tarvitusele mõistlikud abinõud. Kohus asub seisukohale, et kostjal 1 oli kohustus pakkuda hagejatele vastu samaväärne majutusvõimalus. Hagejad kinnitasid kohtule 28.10.2009 istungil, et nad ei ole lepingu suhtes kasutanud muid kujundusõigusi kui hagi esitamine kahju hüvitamiseks. Kohtule esitatud teenuste kvaliteedikontrolli akti ja tunnistaja V.A ütlustest nähtub, et hagejatele pakuti asendustube samas hotellis. Hagejad keeldusid cottage-tüüpi tubade vastuvõtmisest, kuid nõustusid järgmisel päeval minema hotelli Sunset Park. Kohtule esitatud hotelli Sunset Park kohta esitatud internetiväljavõtetest, fotodest, salvestisest ja tunnistajate J.G ja S.K ütlustest nähtub, et hotell Sunset Park ja Jomtien Grand Palace Hotle on heakorratasemelt võrreldavad, kuid erinevat tüüpi hotellidega. Sunset Park hotelli hinnaklass on kõrgem kui kokkulepitud hotelli hinnaklass. Kohus asub seisukohale, et üheks kriteeriumiks, mille alusel tuvastada, kas tegemist on samaväärse majutusvõimalusega, on majutuse hind ning sellega kaasnevad hüved. Võrdlusel tuleb lähtuda kohalikust kontekstist st hotellide heakorrataset tuleb võrrelda omavahel mitte näiteks Eesti hotellide heakorratasemega. Hotellis Sunset Park võimaldati hagejatele majutus ning hommikusöök, tasuta transport linnasüdamesse, nende toad asusid pargis eraldi majades ning nende kasutuses oli hotelli erarand. Kokkulepitud hotellis oleks olnud hagejad majutatud hotelli peamajja merevaatega tuppa, neile oleks olnud tagatud hommikusöök ja võimalus külastada avalikku randa. Kaaludes kahe hotelli heakorrataset, hinda ja pakutavaid lisateenuseid leiab kohus, et kostja 1 poolt asenduseks pakutud majutusvõimalus on samaväärne algselt kokkulepitud majutusvõimalusega. Kostja 1 on oma VÕS § 875 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud e oma lepingu rikkumise kõrvaldanud. Kohus leiab, et hagejad on lepingu rikkumise esinemisel nõudnud lepingu täitmist ning kostja 1 on seda ka teinud. Lepingu rikkumise kõrvaldamine ei välista kahjunõude esitamist. Hagejad on oma kahjunõude esitanud tarbijakaitseametile ning seal toimunud menetluse käigus on hagejate otsene kahju, tehtud kulutused ning saamata jäänud puhkusepäev hüvitatud. Kohus leiab, et hagejate varalised nõuded, mis tulenevad kostja 1 poolt lepingu rikkumisest ja selle täitmisest pärast hagejate vastava täitmisnõude esitamist, on juba rahuldatud. Tarbijakaitseametis toimunud menetluse käigus on hagejatele välja mõistetud mõistlik hüvitis saamata jäänud puhkuse päeva eest. Järgnevalt käsitleb kohus võimalust, kas hagejate poolt asendusmajutuse vastuvõtmine võiks olla puudustega töö vastuvõtmine, mis lubaks esitada reisitasu vähendamise nõude. Hagejad ei ole iseenesest käsitlenud oma nõuet reisitasu vähendamisena. Reisitasu vähendamine saab kohtu arvates toimuda proportsionaalselt lepingu rikkumisega. Hagejate nõuet võib käsitleda ka reistasu vähendamisena kogu ulatuses. Hagejad on hagiavalduses oma nõude alusena välja toonud üksnes reisi esimesel päeval ilmnenud majutusprobleemid. Hagejad ei ole enda kinnitusel
esitanud kostjatele hinna alandamise avaldust. Ka kohtus ei soovinud hagejad oma hagi käsitleda hinna alandamise avaldusena. Kohus leiab, et hagejate nõud, mis V tugineda reistasu vähendamise õigusel, ei ole proportsionaalne saaduga. Hagejad viibisid kokkulepitud aja Tai Kuningriigis ning kasutasid reisipaketis ette nähtud reisiteenust. Proportsionaalne oleks reisihinna vähendamine saamata jäänud puhkusepäeva võrra. Hagejatele on saamata jäänud puhkusepäev hüvitatud, seega ei ole neil ka reishinna alandamisel põhinevalt õigus enamat nõuda. Kui asuda isegi seisukohale, et hagejad võtsid vastu puudustega lepingu täitmise, siis puudustega täitmine oli rahaliselt väärtuslikum kui oleks olnud kohane täitmine. Kohus leiab, et esitatud varaline nõud ei kuulu rahuldamisele, sest kostja on oma lepingurikkumise kõrvaldanud, seega puudub tema tegevuses alates asendushotelli pakkumisest õigusvastasus. Kahju ei ole tekkinud, sest hagejad on reisipaketis pakutu ära kasutanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei vastuta sihtriigi kultuuriliste eripärade või klimaatiliste tingimuste eest. Gekod eluruumides on Tai kliimatingimustes tavapärased nähtused ja samastatavad Eesti mõistes selliste nähtustega nagu näiteks eluruumides ringi lendavad putukas. Hotelli kõrval ja selle territooriumilt väljas asuv loodus on samuti kohalik eripära, mille eest kostjad ei vastuta. Kohtule esitatud hotelli Sunset Park kohta käiva info põhjal saab väita, et hagejad majutati pargis asuvasse hotelli majakesse, mitte solgioja äärde. Passirežiimi rikkumise kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule esitatud hagejate passidest nähtub, et passidesse märgitud Taisse saabumise ja lahkumise kuupäevad ei kattu tegelikult reisil viibitud ajaga. Hagejate viisa kestvus oli 25.10.2007-24.01.2008, seega ei ole õige väide, et hagejad viibisid riigis seadusliku aluseta. Tunnistaja V.A ütlustega on tõendatud, et passi tehtud ebaõiged märked ei põhjustanud hagejatele probleeme. Kohus leiab, et kostja 1 kui reisikorraldaja vastutab VÕS § 877 lg 1 järgi üksnes lepingu alusel pakutavate majutus ja reisiteenuste eest. Kostja 1 ei saa vastutada reisi sihtkohariigi ametivõimude tegevuse eest. Viisade kontroll ning riiki sisenemise kohta märgete tegemine on tai ametivõimude kontrolli all. Järgnevalt käsitleb kohus hagejate mittevaralise kahju nõudeid, esmalt puhkuse rikkumise ja järgnevalt elu ohtu seadmise eest. VÕS § 877 lg 2 annab hagejatele õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Puhkusest saamata jäänud nauding on mittevaraline kahju. Kostja rikkus mittekohase majutuse pakkumisega lepingut ning tunnistaja V.A ütlustega ning kvaliteedi kontrolli aktiga on tõendatud, et hagejad pidid esimese puhkusepäeva veetma majutust oodates. Samas peab kahju hüvis olema proportsionaalne kostja rikkumisega. Proportsionaalsust saab mõõta kohtu arvates ka reisi maksumuse järgi. Reis maksis koos viisadega 71 120 krooni neljale inimesele, seega 17 780 krooni ühe inimese eest. Hagejatel jäi kasutamata üks reis päev, seega on kohtu arvates põhjendatud mittevaraline kahju hüvitis 125 eurot inimese kohta. Hagejate elu ohtu seadmisest tulenev mittevaralise kahju nõue on kahju arvates põhjendamatu. Kohtule esitatud LatCharter kirjadest, tegusemis juhendist ja lennu opereerimise infost nähtub, et hagejate poolt kirjeldatud viisil lennuki tankimine on lubatud. Lennuk Airbus 320 tangiti kütusega Jet 1A ning seda kütust võib tankida selliselt, et reisijad on tankimise ajal lennuki pardal. Kohus leiab, et kuna lennuki tankimine ei toimunud õigusvastaselt, ei pea kohus analüüsima edasi kahju olemasolu ja põhjuslikku seost ega kostja süüd. Kohus möönab, et hagejates võis lennuki tankimine hirmu põhjustada, sest tunnistaja J.G ütlustest nähtub, et reisijaid ei teavitatud sellisest tankimisviisist eelnevalt ja see tuli ka kostjale 1 üllatusena. Samas ei anna see alust nõuda kahju hüvitamist. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja 1 esitatud vastuhagi suhtes.
VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud tarbijakaitseametis toimunud menetluse tulemusena koostatud tarbijakaebuste komisjoni 21.04.2008 otsusest nähtub, et kostjad olid kohustatud solidaarselt hüvitama hagejatele 800 eurot majutuskulude eest, 1038,75 krooni kasutamata puhkusepäeva eest igale inimesele ja 1556,60 krooni telefonikõnede eest. Otsus on täidetud. Tarbijakaitseseaduse § 37 lg 3 ja 4 sätestavad, et otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda kohtusse, määramata ära kohtusse pöördumise tähtaega. Kohus leiab, et vabatahtlikult täites on kostja 1 otsusega nõustunud. Tarbijakaitseseadus ei sätesta, kas kostja 1 kaotab õiguse kohtusse pöörduda pärast otsuse vabatahtlikku täitmist. Kohus asub seisukohale, et kohtusse pöördumise õigus on põhiseaduses sätestatud põhiõigus, mida saab piirata üksnes sõnaselge keeluga. Seega tuleb jaatada olukorda, kus ka pärast vabatahtlikku tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmist säilib õigus pöörduda kohtusse. Kohus leiab, et tarbijakaebuste komisjoni otsus on põhjendatud. Kohus analüüsis eelnevalt saamata puhkuse päeva eest väljamõistetud varalise kahju õiguspärasust. VÕS § 875 lg 1 ja 2 sätestavad ka reisija õiguse nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Telefonikõnede tegemine olukorra lahendamiseks on kohtu arvates põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisega, samuti tuli kostjal oma rikkumine omal kulul kõrvaldada, seega ei saanud kostja nõuda hagejatelt majutuse eest lisatasu maksmist. Kostja 1 on tasunud 9114,40 krooni õiguslikul alusel, mis oli täitmise hetkel olemas ega ole ära langenud, seega on vastuhagi nõue alusetult saadu tagastamiseks põhjendamatu. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Õigusvastane on muuhulgas ebaõigete andmete esitamine ning majandustegevusse sekkumine. Vastuhagis on esitatud varalise kahju – saamata jäänud tulunõue. Kostjal 1 kui juriidilisel isikul on õigus nõuda varalise kahju hüvitamist ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute eest. Kohtule esitatud ajaleheartiklitest ning saate „Reporter“ videost nähtub, et hageja 2 on kostja 1 kohta esitanud järgmised faktiväited: Tai reisi ajal sõid rotid ära hagejate kingitused ja riided ning ja lennuki tankimine seadis hagejate elu ohtu. Tegemist on faktiväidetega. Kostja 2 on esitanud ka hinnangu, et tema puhkus ebaõnnestus kostja 1 tegevuse tõttu. Tunnistaja V.A ütlustega on tõendatud, et rotid testi rikkusid ära perekond V kingitused. Samas ei maini hageja 2, et hotell nõustus hüvitama rikutud kingitused, mis võis jätta kostjast 1 ebasoodsa mulje. Lennuki ebaõige tankimine on faktiväide, mis ei leidnud kohtumenetluses kinnitus. Kohus leiab, et tegemist on õigusvastase tegevusega hageja 2 poolt. Kohus peab vajalikuks märkida, et andmeid on avaldanud üksnes hageja 2 mitte kõik hagejad, seega ei ole teised hagejad kohased kostjad vastuhagis. Kostja 1 on saamata jäänud tulu kohta esitanud arvestuse, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis kinnitaksid müügimahu vähenemist, samuti ei ole kostja 1 tõendanud põhjuslikku seost vähenenud müügimahu ja hagejate tegevuse vahel. Kostja 1 enda poolt koostatud arvestust ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda. Kohus küll rahuldab hagi osaliselt, kuid võrreldes nõutuga on rahuldatud üksnes marginaalne osa hagist ja seetõttu on põhjendatud jätta nii hagi kui ka vastuhagi menetluskulud poolte kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.