2-10-54380/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostjatel on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 01.11.2010.a. esitas BIGBANK AS hagi AM vastu kokku 8 000 krooni nõudes, millest tagastamata krediidisumma 3 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 300 krooni, käsitlustasu 1 700 krooni ja viivis 3 000 krooni ning alates 02.11.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2007.a. krediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt kandis hageja kostja arveldusarvele krediidisumma 3 000 krooni. Leping lõppes 22.05.2007.a., kuid kostja lepingust tulenevat võlgnevust likvideerinud ei ole. Hageja käsitlustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste nr. SMS punktist 8.4 ning võla sissenõudmise kulu punktist 8.3. Üldtingimuste p 8.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas ning p 8.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Kostja on jätnud pärast lepingu lõppemist 22.05.2007.a. hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3 000 krooni, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 02.11.2010.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0,25% päevas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 2 500 krooni, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu 1 500 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale AM’ale isiklikult allkirja vastu 17.11.2010.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. 2 (4)

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402 lg 1, § 415 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 511,27 eurot, millest tagastamata krediidisumma 191,73 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 19,17 eurot, käsitlustasu 108,64 eurot ja viivis 191,73 eurot ning viivis 0,25% päevas tagastamata krediidisummalt, s.o 191,73 eurolt alates 02.11.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 159,77 eurot, millest 63,91 eurot on riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt ja 95,86 eurot õigusabikulu. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses kokku 95,86 eurot ja on selle tõendamiseks esitanud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ arve nr. 86 (t/l 15). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja 3 (4)