11. jaanuar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-1678
Tsiviilasi
VK`i (registris VK) hagi LLAS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 907,63 eurot (45 494,45 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja VK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, 10116 Tallinn) Kostja LLAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn) 02.12.2012
esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Hageja VK Hageja lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada VK’i meretöölepingu nr 143/05 ülesütlemine LLAS-i poolt 16.09.2009 tühiseks.
Välja mõista LLAS-ilt hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 2 907 (kaks tuhat üheksasada seitse) eurot 63 senti (45 494,45 krooni) VK’i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista LLAS-ilt menetluskulud 100% ulatuses VK’i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-10-1678 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.VKesitas Põhja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse LLAS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
2.01.12.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/5212/09 TVK rahuldas avalduse ja tunnistas VK’i meretöölepingu ülesütlemise LLAS poolt 16.09.2009 tühiseks ja luges, et VK’i tööleping LLAS-iga 16.09.2009 ülesütlemisega ei lõppenud, määras lõpetada VK’i tööleping LLAS-iga alates 16.09.2009 ja mõistis LLAS-ilt VK’i kasuks hüvitise kolme keskmise kuutöötasu ulatuses 45 494,45 krooni.
3.LLAS ei nõustunud TVK 01.12.2009 otsusega ja esitas kohtule 11.01.2010 taotluse TVK 01.12.2009 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-02/5212/09 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Asjaolud
4.16.05.2005 sõlmisid pooled meretöölepingu nr 143/05 määramata ajaks, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle kapteni ametikohal (TVK tl 14-17).
5.16.09.2009 ütles kostja hagejaga meretöölepingu nr 143/05 üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (TVK tl 18-19). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub tunnistada meretöölepingu nr 143/05 ülesütlemine tühiseks ning välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses meretöölepingu 143/05 ebaseadusliku lõpetamise eest summas 45 494,45 krooni ning menetluskulud Hageja tugineb oma nõudes TLS § 72, § 88 lg 1 p 5, § 107 lg 1 ja 2, § 109.
7.Ülesütlemisavalduse kohaselt on 09.09.2009 aktiga ettevõtte sisese juurdluse käigus (TVK tl 2023) tuvastatud asjaolud, mille kohaselt hageja on kuritarvitanud oma ametiseisundit, andes ebaseaduslikke korraldusi andmete ebakorrektseks kajastamiseks aruandluses, tekitades sellega materiaalselt kahju ettevõttele, seoses millega kostja kaotas usalduse hageja vastu ning ei pea võimalikus edasiste töösuhete jätkamist. Hageja ei nõustus töölepingu ülesütlemisavalduses ning 09.09.2009 aktis toodud põhjenduste ja süüdistustega ning nendest tulenevalt määratud karistusega ja leiab, et töölepingu ülesütlemiseks puuduvad faktilised asjaolud ja alused, mistõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole lahti kirjutatud põhjust, vaid on viidatud 09.09.2009 aktile.
8.Aktis on märgitud, et sadama vajadusteks perioodil jaanuar-august 2009 kulutati 1 029,13 liitrit diiselõli rohkem, kui oli vajalik ette nähtud tööde teostamiseks. Diiselõli puuduvate tarnetega on tekitatud ettevõttele materiaalset kahju 24 544 krooni ulatuses ilma käibemaksuta. Komisjoni arvates, määratud ülekulu tekkis ametialase positsiooni väärast kasutusest hageja poolt ning puuduliku kontrolli tõttu lattu saabuvate naftasaaduste üle. Akti punktis 1.7 lähtudes ettenähtud normidest on kütuse kulu puksiiril Karin järgmine, kasutades 6D30/50-4-2 ja töötades nominaal võimsusel 600 l.s kulutab puksiir diiselõli 2 kg/tunnis, arvestades diiselmootori omapära ja mootori kulumisastet ei tohiks kütusekulu ületada rohkem 902,86 liitrit diiselõli, mis on 1 029,13 liitrit vähem, kui tellimisavalduse alusel laost väljastati. Hagejale ei ole selge kostja poolt toodud diiselõli ülekulu arvutuse süsteem. Hageja on seisukohal, et diiselõli ülekulu mahus 1 029,13 liitrit ei vasta tegelikkusele ja ei ole tõendatud kostja poolt. Hageja andmetel perioodil jaanuar 2009 – 01.09.2009 oli ujuvvahenditele saanud järgmine diiselõli maht: 21.01.2009 476 liitrit = 360 kg, 17.02.2009 208 liitrit = 180 kg, 11.03.2009 208 liitrit = 180 kg, 08.04.2009 208 liitrit = 180 kg, 11.05.2009 208 liitrit = 180 kg, 03.06.2009 208 liitrit = 180 kg, 08.07.2009 208 liitrit = 180 kg, 18.08.2009 208 liitrit = 180 kg, kokku 1 932 liitrit või 1 672 kg (TVK tl 37-49). Väidetava puudujäägi arvutamise aluseks on võetud diisli 6D30/50-4-2 diisliõli arvutuslik kulu ujuvvahendite töötamise ajal. Kostja,
2-10-1678 aga ei ole arvestanud sellega, et puksiir Karin oli remondis 03.12.2008-28.02.2009 NRS OÜ-s, mille käigus utiliseeriti 500 liitrit diiselõli peamootorist. Diiselõli utiliseerimisel oli tehtud selle vahetus mahus 500 liitrit (TVK tl 26). Mainitud õli kogust ei arvestatud 09.09.2009 aktis. Seega perioodil jaanuar 2009 – 01.09.2009 hageja oli saanud diiselõli mahus 1 932 liitrit – remondi käigus tangitud diiselõli mahus 500 liitrit = 1 432 liitrit. Aktis kostja tuvastas, et perioodil jaanuar kuni september 2009 kulus kõige rohkem 902,86 liitrit diiselõli, seega diiselõli mahus 1 432 liitrit – 902,86 liitrit on 529,14 liitrit. Hageja arvutuse järgi ujuvvahendit mahutites pidi olema jäänud alles 529,14 liitrit. Peale töölepingu ülesütlemist hageja andis ujuvvahendid üle kostjale. 16.09.2009 koostatud aktist ilmneb, et diiselõli puksiiri Karin mahutites oli 540 liitrit (TVK tl 32), mida ei ole arvestatud 09.09.2009 aktis. Lisaks märgib hageja, et aktis on arvutatud õli kogust valesti, kuna kord on kogus märgitud liitrites ja kord kilogrammides, milline arvestus ei ole õige. Puksiir Karin mootoris kasutati Adinol Turbo Diesel õli MD405, mille tihedus on 901 (1 liiter = 0,901 kg) (TVK tl 33).
9.Lisaks on hagejat 09.09.2009 aktis süüdistatud ka töökohustuste mittekohases täitmises, mis väljendus vahilogiraamatu pidamise korra rikkumises. Vastava rikkumise puhul ei oleks välistatud hagejaga töölepingu üles ütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töökohustuste rikkumise eest. Kostja ei ole seda teinud. Hageja leiab, et hagejat süüdistatakse ühes süüteos, aga karistatakse teise olematu süüteo toimepanemises. Tegelikult on vahilogiraamatu täitmise korra rikkumises süüdi, mitte hageja, vaid puksiiri Karin vanemmehaanik A. T , keda ülalmainitud akti alusel hoiatati mittenõuetekohase tööülesannete täitmise eest. Hoiatustega piirduti ka teiste töötajate suhtes. Kui hageja on milleski süüdi, siis ainult ebapiisavas kontrollis puksiiri Karin vanemmehaaniku A. T ’i töökohustuste täitmise üle, kelle vahetuks kohustuseks oli nii kütuse- kui ka vahilogiraamatu täitmine tema vahis oleku ajal. Hageja ei nõustu hagejale esitatud süüdistusega logiraamatu võltsimises. Hageja ei ole logiraamatut pidanud. Hageja möönab, et kostja võis silmas pidada naftaraamatut, milles vanemmehaanik A. T kostja nõudel tegi puuduolevad kanded diiselõli saamise kohta, kes samuti naftaraamatut ei võltsinud, vaid tegi peale viimast kannet puuduolevad kolm kannet (TVK tl 34-35), seega ei ole tegemist võltsimisega, vaid vahele jäänud kannete tegemisega naftaraamatu lõpus.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib kostja, et hageja tunnistab, et puksiir Karin naftaraamatu pidamisel esines puudusi, kuid kõik puksiirile toodud õli kasutati ära sihtpäraselt. Hageja korduvalt palus peamehaanikul teha kõik kanded täpselt ja õigeaegselt, kuid peamehaanik täitis naftaraamatut hooletult. Hageja tunnistab, et jagab peamehaanikuga vastutust puksiiri Karin naftaraamatu pidamise eest, kuid hageja kinnitab, et ei ole võltsinud logiraamatut. A. T ’i poolt puudused õliraamati täitmisel ei anna alust süüdistada hagejat varalise kahju tekitamises kostjale.
11.Hageja on seisukohal, et puudused diiselõli arvestamisel said aset leida eelkõige laohoidja tegevuse tulemusena, kes kirjutas õli lattu sisse ilma selle faktilist olemasolu kontrollimata ja kostja puuduliku kontrolli tõttu. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täielikult vastu.
13.Hageja töölepingu lõpetamise alused tulenevalt kostja 09.09.2009 sisese juurdluse aktist. Akti kohaselt hageja allkirjastas arvesaatehele, mille kohaselt oleks nagu EAOÜ kostjale tarninud diiselõli. Kostja järelepärimisele vastas hageja, et 180 kg diiselõli saabus kostja territooriumile 12.08.2009. Kostja territooriumil, sisse- ja väljasõidu päeviku kohaselt, sellel kuupäeval EAOÜ, kes tarnib kostjale diiselõli ning kelle arve-saatelehe oli hageja allkirjastanud, auto ei käinud. Pärast kostja töötaja kõnet EAOÜ-le tarniti hageja poolt allkirjastatud arve-saatehele alusel kütus kostjale alles 18. augustil 2009. Eeltoodust tuleneb üheselt, et hageja on esitanud kostjale valeandmeid tarnitud kütuse kohta ning kui kostja ei oleks kontrollinud hageja väiteid, siis ei oleks kostja ostetud kütust kostjale saabunud. Kostja leiab, et ainuüksi nimetatud tegu on piisav tekitamaks kostja usalduse kaotust hageja vastu ning annab aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Peale
2-10-1678 nimetatud sündmust kontrollis kostja naftasaaduste tarnimist kostjale ning naftasaaduste väljastamist laost ja puksiiri Karin naftaraamatut. Akti punkti 1.2 kohaselt võttis hageja vastu EAOÜ tarnitud 180 kg diiselõli, kuid puksiiri Karin žurnaalis puuduvad märkmed naftasaaduste tankimise kohta. Akti punktis 1.7 on tuvastatud, et 2009 juulis saabus kostja raamatupidamisse EAOÜ arve-saatelehe 180 kg diiselõli tarnimise kohta kostjale ning see saateleht on allkirjastatud hageja poolt. Kostja tuvastas, et seda kogust kostja territooriumile ei ole saabunud. Akti punktide 1.3 ka 1.6 kohaselt on hageja avalduse alusel kostja laost väljastatud diiselõli, kuid nende tankimise kohta puksiir Karin žurnaalis andmed puuduvad. Aktis on tuvastatud, et kostja laost on väljastatud 1 532 liitrit rohkem kütust, kui on fikseeritud puksiiri Karin žurnaalis. Selle kütusekoguse väljastamise kohta on olemas hageja allkirjaga dokumendid, kuid puksiir Karin žurnaalis puudub informatsioon tankimise kohta. Kostja mõistaks, kui kanne tankimise kohta ununeb ühel korral, kuid kui poole aasta jooksul on mitmeid kordi kanded tankimise kohta jäetud tegemata, siis ei saa tegemist olla juhusega.
14.Laevažurnaalide, sealhulgas naftaraamatu, täitmise eest vastutavad kapten ja vanemmehhaanik. Kuna naftasaadused on väljastatud laost hageja taotluse alusel, kuid puksiir Karin žurnaalis puudub nende naftasaaduste tankimise kohta info ning laevažurnaalide täitmise lõplik vastutus on laeva kaptenil, so hagejal, siis on selge, et hageja on tekitanud olukorra, kus ei ole võimalik kontrollida 1 532 liitri kütuse kasutamist kostja huvides. Puksiir Karin žurnaalis on tehtud tagantjärgi kandeid kütuse tankimise kohta, mis on žurnaali täitmise reeglite oluline rikkumine ning ei tõenda kütuse tegelikku tankimist. Ülaltoodut tuleb kvalifitseerida kui tegu, mis on põhjustanud kostja usalduse kaotuse hageja vastu ning seega on hageja tööleping erakorraline ülesütlemine põhjendatud.
15.Hageja väidab, et hagejat süüdistatakse ühes teos, kuid karistatakse teise teo eest. Ilmselt on hageja viidanud sellele, et aktis süüdistatakse teda varalise kahju tekitamises ja töökohustuste nõuete mittetäitmises, kuid tööleping on lõpetatud töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 punkti 5 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige juhul kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja on seisukohal, et ühe teo tagajärjel on võimalik töölepingu lõpetamine mitmel TLS § 88 lõikes 1 toodud alusel. Kui töötaja on rikkunud töökohustusi ning see on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, siis võib töölepingu lõpetada nii TLS § 88 lg 1 punkti 3 kui ka punkti 5 alusel. Käesoleval juhul oli kostjal olemas alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga usalduse kaotuse alusel.
16.Hageja väidab, et töölepingu ülesütlemine hagejaga on ebaadekvaatne võrreldes teiste isikute rikkumistega. Hageja väidab, et tegelikult vastutas naftaraamatu täitmise eest vanemmehaanik, keda ainult hoiatati töökohustuste rikkumise eest. Kuna kütus on laost väljastatud hageja taotluse alusel, siis oli hageja kohustus teha kanded naftaraamatusse või anda vastava korraldus vanemmehhaanikule. Hageja ei ole teinud kumbagi, seega on ilmne, et hageja tegevusetuse tagajärjel puudub kontroll naftasaaduste kasutamise kohta kostja huvides ning hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-10-1678
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et 16.05.2005 sõlmisid pooled meretöölepingu nr 143/05 määramata ajaks, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle kapteni ametikohal (TVK tl 14-17). Puudub ka vaidlus, et 16.09.2009 ütles kostja hagejaga meretöölepingu nr 143/05 üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (TVK tl 18-19). Samuti puudub vaidlus hageja keskmise palga üle 15 164,81 krooni kuus. Poolte vahel on vaidlus, kas 16.09.2009 meretöölepingu nr 143/05 ülesütlemine on õiguspärane.
20.Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Eeltoodu sätte kohaldamise eelduseks on töötaja poolt toime pandud konkreetne tegu või tegevusetus, mille tõendamise koormis lasub tööandjal.
21.16.09.2009 ülesütlemisavaldusega on kostja öelnud hagejale üles meretöölepingu nr 143/05 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kuna ettevõtte sisese juurdluse käigus on tuvastatud asjaolud, mille kohaselt on hageja kuritarvitanud oma ametiseisundit, andes ebaseaduslikke korraldusi andmete ebakorrektseks kajastamiseks aruandluses, tekitades sellega materiaalset kahju ettevõttele. Kohus leiab, et eeltoodud ülesütlemiseavaldus on sisult üldsõnaline. Tööandja ei ole esile toonud konkreetset töötaja (hageja) rikkumist. Viide ettevõtte sisese juurdluse 09.09.2009 aktile ei too esile milles seisneb usalduse kaotus. Kostja pidas ülesütlemisavalduses hageja tegevust ebaseaduslikuks ja ebaausaks ning kaotas usalduse hageja vastu, mistõttu ei pidanud töösuhete jätkamist võimalikuks (TVK tl 19). Selgusetuks jääb milline hageja tegevus oli mitteusaldusväärne. 09.09.2009 akti kohaselt allkirjastas hageja 13.08.2009 arve-saatehele 1026, mille kohaselt oleks nagu EAOÜ kostjale tarninud diiselõli. Kostja järelepärimisele vastas hageja, et 180 kg diiselõli saabus kostja territooriumile 12.08.2009. Kostja territooriumil, sisse- ja väljasõidu päeviku kohaselt, sellel kuupäeval EAOÜ, kes tarnib kostjale diiselõli ning kelle arve-saatelehe oli hageja allkirjastanud, auto, reg. nr XXX, ei käinud. Kohtuistungil hageja selgitas, et diiselõli tellimise vajadusest teavitas tema, kuid saabuva kauba vastuvõtmisega tegeles ladu. Pärast kostja laotöötaja kõnet EAOÜ-le tarniti hageja poolt allkirjastatud arve-saatehele alusel kütus kostjale alles 18. augustil 2009. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et kaup saabus kostja lattu. Peale mida teostas kostja põhjaliku analüüsi jaanuar 2009 – juuli 2009 jooksul toimunud naftasaaduste tarnimise ja selle laost väljastamise kohta, mille tulemusel tuvastati, et hageja vormistas ja esitas tellimisavaldusi õlide väljastamiseks laost 1 532 liitrit rohkem, kui oli fikseeritud puksiir Karin tankimisžurnaalis ning sellejuures andis hageja korralduse vanemmehaanikule A. T ’ile teha sissekanded tankimise kohta žurnaali tagantjärele, et tekkinud vahet varjata. Jaanuar 2009 – september 2009 kulus kõige rohkem 902,86 liitrit diiselõli, mis on 1 029,13 liitrit vähem, kui tellimisavalduste alusel laost väljastati. Diiselõli puuduvate tarnetega on kostjale tekitatud kahju 24 544 krooni ulatuses ilma käibemaksuta. Aktiga otsustati lugeda hageja süüdi varalise kahju tekitamises, töökohustuste mittenõuetekohases täitmises, „Sadama töökorraldus juhend“ kütuse ja naftasaaduste eesmärgipärase kasutamise osa rikkumises, logiraamatu andmete teadlikus võltsimises ning mereliikluse ohutuse tagamise seadus § 30 ning mehaaniliste ja vahilogiraamatute pidamise korra rikkumises (TVK tl 20-23). Kohus leiab, et eeltoodud akti koostamisel jäeti tähelepanuta töötaja selgitused.
22.Saateleht-arvetega (TVK tl 37-49) on tõendatud, et perioodil jaanuar 2009 – 01.09.2009 oli ujuvvahenditele saadud järgmine diiselõli maht: 21.01.2009 476 liitrit = 360 kg, 17.02.2009 208 liitrit = 180 kg, 11.03.2009 208 liitrit = 180 kg, 08.04.2009 208 liitrit = 180 kg, 11.05.2009 208 liitrit = 180 kg, 03.06.2009 208 liitrit = 180 kg, 08.07.2009 208 liitrit = 180 kg, 18.08.2009 208 liitrit = 180 kg, kokku 1 932 liitrit või 1 672 kg. NRSOÜ puksiir Karin remondi aruandega on tõendatud, et puksiir Karin viibis remondis 03.12.2008-28.02.2009, mille käigus utiliseeriti 500 liitrit diiselõli peamootorist. Diiselõli utiliseerimisel oli tehtud selle vahetus mahus 500 liitrit (TVK tl 24-31) ning 16.09.2009 koostatud üleandmis-vastuvõtmis aktiga on tõendatud, et diiselõli puksiiri
2-10-1678 Karin mahutites oli 540 liitrit (TVK tl 32). Ei 500 liitrit diiselõli, mida utiliseeriti peamootorist ega 540 liitrit diiselõli, mis oli peale remonti puksiiris Karin ei arvestatud 09.09.2009 aktis. Seega on tõendatud, et kogu õli on kasutatud sihipäraselt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks omastanud diisliõli, seega kostja ei ole tõendanud, et hageja oma tegevusega on põhjustanud tööandjale kahju.
23.Kohus leiab, et tõendamata on võltsimised naftaraamatus (tl 34-35). Naftaraamatust nähtub, et hilisemalt on tehtud kolm puuduolevat kannet juurde peamehaaniku poolt. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu puhul ei ole tegemist võltsimisega, kuna kanded on kooskõlas tegelikkusega. Samuti märgib kohus, et vea parandamise puhul ei ole tegemist võltsimisega. Seega on tõendamata võltsimise korralduste andmine. Kohus juhib tähelepanu, et vigade parandamine ei ole tavapäratu tegevus. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hageja poolset varguste, pettuste või muude kostja usalduse kaotust põhjustada võinud süütegude toimepanemist, seega puudub alus töölepingu lõpetamiseks § 88 lg 1 p 5 alusel.
24.TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjapoolne 16.09.2009 meretöölepingu nr 143/05 ülesütlemine on tühine.
25.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kolme kuu keskmine töötasu summas 45 494,45 krooni, mis alates 01.01.2011 on 2 907,63 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.