Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõuded Hagi kohaselt on pooled 07.07.2008.a. sõlminud lepingu, mille alusel kostja sai hagejalt laenu summas 5380 krooni. Kostjale saadetud võlateadetele ta reageerinud ei ole. Kostja võlgnevus hageja ees on põhivõla osas 5095.75 krooni, intressi osas 1372.38 krooni ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 3722.37 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 396, 397, 82, 195, 142, 76, 100 alusel taotlusega välja mõista kostjalt kogu eelkäsitletud rahaline nõue koos menetluskuludega, milleks on riigilõiv 1200 krooni ja kulud õigusabile 2500 krooni. Kostja vastuväited Kostjad ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures menetluskulude taotluse osaliselt. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14-päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest saatnud ja kostja on hagimaterjalid vastu võtnud 27.11.2010 TsMS § 395 lg.5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 407 lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg.1 kohaselt krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Sama seaduse § 5 lg.2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud.

TsMS § 174-1 lg.3 kohaselt kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg.1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg.1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning meeldetuletuskirja saatmise korral muuta andmeid selle tegemise aja osas, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Hageja on kohtueelselt kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja. Nimetatud kirjad on allkirjastanud ja väljastanud mitte hageja esindaja vaid hageja ise. Ajaliselt esimeses, 14.10.2008, kirjas märgib sissenõudja tasumise läbirääkimiste kontaktandmeteks AS Krediidikassa, mitte Julianuse Õigusbüroo OÜ, andmed ja ajaliselt järgmises meeldetuletuskirjas 21.01.2009 alles selgitatakse nõude loovutamise kavatsust Julianus Inkasso OÜ-le. Seega nimetatud meeldetuletuskirjade saatmine ei ole seotud õigusabiteenuse osutamisega. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-154-09 kohaselt ei saa hageja eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid (millised on sätestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr. 137), siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Asi ei ole keerukas, kuivõrd sisuliselt on hageja esindaja koostanud/saatnud vaid 2lehelise standardse sisuga hagi. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 1000 krooni. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 23. märtsil 2011.a. Nooremreferent

/allkiri/

Marika Leimann Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.