Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli

mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni (15,977 eurot). Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 31.12.2009 esitas MCB Finance Estonia OÜ Viru Maakohtule hagi A L` vastu põhivõlgnevuses 2850 krooni ja kõrvalnõuete nõudes. 13.09.2010 korraldava määrusega lubas Viru Maakohus astuda senise hageja asemel menetlusse OÜ-l Castovanni (reg.-kood 11195478), kes on endiselt hagejalt MCB Finance Estonia OÜ–lt kostja vastu nõude omandanud 17.03.2010 nõuete loovutamise lepingu alusel.

Hagiavalduses esitatud asjaolud MCB Finance Estonia OÜ omab interneti portaali www.credit24.ee, mille kaudu on füüsilisel isikul võimalik võtta laenu. 15.05.2008 sõlmiti MCB Finance Estonia OÜ ja kostja A L` vahel laenuleping, mille alusel MCB Finance Estonia OÜ laenas kostjale 7 500 krooni, millele lisandub lepingu sõlmimise tasu 2700 krooni. Kostja võttis laenu 180 päevaks ja pidi laenu tagastama ajatatult osamaksetena 1700 krooni kuus. Seega kohustus kostja kokku tagastama hagejale 10 200 krooni hiljemalt 11.11.2008. Kostja tagastas MCB Finance Estonia OÜ-le 20.06.2008 1000 krooni. Kuna kostja ei täitnud kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja talle 26.06.2008 kirjaliku meeldetuletuse. Nimetatud päeva seisuga esines kostjal võlgnevus summas 850 krooni. Lepingu p 6.3 kohaselt oli laenuandjal laenusaaja poolt laenutasu või laenu mittetähtaegse tagastamise korral õigus võlgnevuse kohta teatise saatmisel nõuda teenustasu hüvitamist summas 150 krooni teatise kohta. Kostja tasus 06.07.2008 850 krooni. 28.07.2008 saatis laenuandja teatise võlgnevuse sissenõudmiseks summas 1 850 krooni. 05.08.2008 saatis hageja kostjale võlanõude, milles palus kostjal 7 päeva jooksul likvideerida võlgnevus summas 2000 krooni. 21.08.2008 saatis laenuandja järjekordse teatise kostjal esinevast võlgnevusest summas 3700 krooni. Võla sissenõudmiseks pöördus laenuandja inkassofirma Creditreform OÜ poole. 07.10.2008 tagastas kostja laenuandjale laenusummast veel vaid 1700 krooni. 15.06.2009 esitas MCB Finance Estonia OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt 14 300 krooni saamiseks. 03.07.2009 esitas kostja makseettepanekule vastuväite, tunnistades nõuet summas 3950 krooni ja mitte tunnistades nõuet summas 10 350 krooni. Tunnustatud nõude osas tegi Pärnu Maakohus 05.11.2009 maksekäsu määruse, millega kohustas kostjat tasuma hagejale 4700 krooni (sellest menetluskulu summas 750 krooni). 27.11.2009 on nimetatud summas antud kohtumäärus täitmiseks täitemenetlusse. 07.12.2009 kohtumäärusega lõpetati makse käsukiirmenetlus tunnustamata nõude osas ning avaldus anti edasise menetluse jätkamiseks hagimenetlused üle Harju Maakohtule. 22.12.2009 kohustas Harju Maakohus esitama hagejat põhjendatud nõudega hagiavaldust, milline esitati

kohtule 31.12.2009. Hagiavalduse seisuga ei ole kostja põhivõlgnevust tasunud summas 2 850 krooni. Hageja MCB Finance Estonia OÜ tugineb oma nõudes VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 ja 113 sätestatule ja taotleb kostjalt kokku 4 507.31 krooni väljamõistmist, millest 2850 krooni moodustab põhivõlgnevus, 857.31 krooni viivisvõlgnevus kuni hagiavalduse esitamiseni ja 300 krooni teenustasu teatiste saatmise eest, leppetrahv summas 500 krooni. Samuti palus hageja TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni välja mõista viivis 0,02% tasumata põhivõlalt päevas. Hageja on nõude tõendamiseks hagiavaldusele lisanud 05.11.2009 tehtud maksekäsu määruse, laenulepingu üldtingimused, laenutaotluse, maksekorralduse laenusumma ülekandmisest kostjale, maksekorraldused kostja tasutud summade kohta, kostjale väljastatud võlateatised ja meeldetuletuskirja, viivise arvestuse; 27.11.2009 täitmisavalduse ning täiendava riigilõivu (250 krooni) tasumise maksekorralduse.

Kohtumenetluse käik 04.01.2010 Harju Maakohtu kohtumäärusega anti hagi kostja elukohast tulenevalt kohtualluvuse korras üle lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis oma 02.02.2010 hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Vastuseks hagile teatas kostja 12.02.2010, et ta maksab juba MCB Finance Estonia OÜ–lt võetud laenu tagasi kohtutäituri kaudu maksegraafiku alusel summas 700 krooni kuus ja seetõttu ei nõustu esitatud viiviste, leppetrahvi ja intresside nõudega. Kostja soovis menetlust lõpetada, märkides, et ei tunnista nõuet ja ei ole nõus tasuma ka menetluskulusid. Kohus selgitas kostjale 09.03.2010 edastatud e-kirjas, et täituri juures on täitmisel üksnes tema poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud nõude osa ning hagimenetlus jätkab tunnustamata nõude osas vastavalt hagiavalduses märgitud summadele. 29.03.2010 teatas senine hageja MCB Finance Estonia OÜ kohtule nõude loovutamisest OÜ-le Castovanni. Kostjale on hageja poolt vastav teade väljastatud 26.03.2010. Kohtule edastatud teadetes on kostja väitnud, et võimalik on üksnes kirjalik menetlus e-posti teel, sest ta ei viibi Eestis. OÜ Castovanni poolt 07.10.2010 esitatud täpsustatud nõudega hagiavaldus. OÜ Castovanni märgib hagejana, et jääb õiguseellase esitatud hagiavalduses toodud nõude juurde, loobudes üksnes leppetrahvi (500 krooni) nõudest seoses asjaoluga, et VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei ole ettenähtud võimalust tarbijakrediidilepingute puhul täitmisega viivitamise korral leppetrahvide väljamõistmiseks. Kostja ei ole tagastanud MCB Finance Estonia OÜ-ga 15.05.2008 sõlmitud laenulepingu alusel laenu ega maksnud lepingu sõlmimise tasu vastavalt lepingus kokkulepitule.. Vastavad tõendid on lisatud esialgsele hagiavaldusele. Kuivõrd kostja rikkus lepingut, siis on hagejal õigus nõuda viivist ja ka teenustasu teatiste väljastamise eest. Kohus väljastas täpsustatud nõudega hagiavalduse kostjale tutvumiseks. Kostja oma vastuses hagile 20.10.2010 väitis endiselt, et on kõik nõutud summad laenuandjale tagastanud ning lubas esitada ka vastavad maksekorraldused. Tulenevalt vajadusest täpsustada poolte seisukohti ja selgitada asjakohaste tõendite esitamise võimalust, määras kohus hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, korraldades selleks eelnevalt eelistungi. 13.12.2010 teatas kostja, et ei saa istungile tulla, sest ei viibi Eestis. 28.12.2010 edastas kostja kohtule maksekorraldused 2008.a. laenuandjale MCB Finance Estonia OÜ 20.06.2008, 06.07.2008 ja 07.10.2008 tasutud summadest - kokku summas 3550 krooni, lisades selgituseks, et ülejäänud summade tasumine toimub kohtutäitur Raigo Pärs`ile. 07.01.2010 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Hageja taotles kostja mitteilmumisel kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja esindaja kinnitas kohtule, et kostja ei ole hagiavaldusest nõutud summadest kohtumenetluse ajal midagi tasunud, et hagi täpsustamisel on hageja loobunud leppetrahvi nõudest summas 500 krooni, jäädes muus osas esialgse hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaolude ja nõude juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu järgi saadud laenu ja lepingu sõlmimise tasu (2700) osas esineva põhivõla katteks veel 2850 krooni, viivisvõlgnevuse katteks hagiavalduse esitamise seisuga 857.31 krooni ning teatiste väljastamise teenustasu - 300 krooni, kokku seega summas 4007.31 krooni. Koos võlasummade väljamõistmisega palub hageja rahuldada ka menetluskulude hüvitamise taotlus, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindaja transpordikulu seoses eelistungile ilmumisega. Tallinn-Rakvere-Tallinn (200 km) autotranspordi kasutamisel on kulunud diiselkütust arvestusega ca 10 liitrit 100 kilomeetri kohta, maksumusega 1,18 eurot 1 liiter (18.50 krooni), kokku (20 x 18.50) = 370 krooni ehk 23,647 eurot. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole 07.01.2011 kohtu eelistungile mitteilmumise mõjuvatest põhjustest teatanud. Kostja on väitnud, et viibib välismaal, samas on kostja poolt kohtule Eesti Posti vahendusel edastatud kirjad (20.10.2010, 28.12.2010) saabunud tema elukoha aadressilt – xxxx. Kostja ei ole täpsustanud kohtule oma välismaal viibimise aega, samuti ei ole esitanud taotlust kohtuistungi päeva muutmiseks ega ka asja siuliseks arutamiseks tema osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks ka eelistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu väljastatud kohtukutse on kostja kätte saanud ning seda ka kohtule 13.12.2010 kinnitanud. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel eelistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja eelistungile ilmunud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult (laenusaajalt) kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavalduses esitatud võlanõudele, s.h. põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestusele, kostja poolt sisuliste vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja hageja esindaja poolt eelistungil täpsustatud ulatuses. Kostja esitatud maksekorraldused tema poolt laenusumma tasumisest on hagiavalduses juba arvesse võetud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi (lepingu sõlmimise tasu, viiviste arvestamise võimalus, teenustasud) ei ole kostja vaidlustanud. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduses nõutud kogusumma 4007.31 krooni, millest laenulepingu järgi tasumata põhivõlgnevus moodustab 2850 krooni, viivisvõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 857.31 krooni ning teatiste väljastamise teenustasu summas 300 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku summas (4007.31: 15,6466) = 256,11 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab vastavalt 2850 krooni (182.148 eurot).

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise 0.02% tasumata põhivõlgnevuselt (2850 krooni) päevas väljamõistmiseks hagi esitamisest 31.12.2009 alates kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja poolt asjas kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega ka välja mõista. Avalduses on märgitud hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni on arvatud hagihinnalt tasumisele kuuluva riigilõivu hulka. 750 krooni ulatuses tasutud riigilõiv on maksekäsu määruses kajastatud tasumisele kuuluvas summas ja selles toimub juba täitemenetlus Täiendavalt tasutud riigilõivule (250 krooni) lisandub hageja esindaja poolt 07.01.2011 eelistungil osalemisega seotud transpordikulu, milleks on vastavalt esitatud arvestustele kütuse kulu 370 krooni ulatuses. Arvesse võttes Tallinn-Rakvere vahemaad – 100 km ja diiselkütuse maksumust 1,18 eurot 1 liiter (18.50 krooni), on hageja nõutud summa kohtu hinnangul põhjendatud ((20 x 18.50) = 370 krooni ehk 23,647 eurot). Seega on hageja kantud kuluks käesolevas hagiasjas kokku summas 620 krooni, milline summa kuulub tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 16. aprillil 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.