AS Volex hagi OÜ Jukat Eesti vastu üürilepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning leppetrahvi ja tasumata üüri väljamõistmiseks, OÜ Jukat Eesti vastuhagi AS-i Volex vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2010.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
AS-i Volex apellatsioonkaebus ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus Hageja (vastuhagis kostja ja apellatsioonimenetluses apellant): AS Volex (registrikood: 10035382, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Rajar Miller; Kostja (vastuhagis vastuhageja ja apellatsioonimenetluses vastustaja): Jukat Eesti OÜ (registrikood: 10751049, asukoht: Tallinn) tehinguline esindaja Merilin Malmet Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Resolutsioon:
1.Jätta AS-i Volex poolt esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
2.Arvata tähtaja ennistamise kautsjon summas 12 500 krooni riigituludesse.
3.Keelduda AS-i Volex poolt Harju Maakohtu 03.11.2010.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
4.Jätta AS-i Volex maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda. Jätta OÜ Jukat Eesti maakohtu menetluskulud 88% ulatuses AS-i Volex kanda ja 12% ulatuses OÜ Jukat Eesti kanda. OÜ Jukat Eesti apellatsioonimenetluse kulud jätta AS-i Volex kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul 1(4)
6.Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.07.12.2010.a saabus Tallinna Ringkonnakohtusse AS-i Volex apellatsioonkaebus, mis esitati Harju Maakohtu 03.11.2010.a otsuse peale. Apellandi tehinguline esindaja kinnitas kohtuotsuse kättesaamist 04.11.2010.a (vt t II kd lk 91). Sellest tulenevalt lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 06.12.2010.a.
2.08.12.2010.a esitas apellant ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt tulnuks apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 06.12.2010.a. Apellandi vandeadvokaadist esindaja väidete kohaselt hakkas ta apellatsioonkaebust advokaadibüroo failiserverisse salvestama 06.12.2010.a ca kella 23.30 paiku. Salvestamise ajal tekkis ootamatult tehniline tõrge, mille tulemusel ei olnud apellatsioonkaebuse fail kasutatav. Salvestusprotsess jäi kestma, seda ei olnud võimalik lõpetada ning faili ei saanud ka printida. Arvuti käsklustele ei reageerinud. Apellandi esindaja ei saanud ka teise arvuti kaudu sisse logida. Arvutisüsteemi taastudes salvestas apellandi esindaja faili koheselt, allkirjastas selle ning saatis kohtusse. Apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastamise hetkeks oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ületatud ühe minuti võrra, apellatsioonkaebus saadeti kohtu poole teele neli minutit peale südaööd ning kohtu poolt automaatselt saadetav kättesaamiskinnitus saadeti teele üheksa minutit peale apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist. Apellandi esindaja teavitas tekkinud tõrkest 07.12.2010.a hommikul AS-i IT Grupp, kes teostab apellandi esindaja advokaadibüroo IT süsteemide hooldust. AS-i IT Grupp poolt saadetud kirja kohaselt võis tõrke põhjustada see, et advokaadibüroo arvuti failidest tehakse igal õhtul tagavarakoopiad ning südaöö ajal tegelevad tagavarakoopiate tegemisega mõlemad serverid. Apellandi hinnangul oli apellatsioonkaebuse esitamise võimalus objektiivselt takistatud. Igapäevaselt kasutatava IT süsteemi ootamatu tõrge on takistus, mida apellandi esindaja ise mõjutada ei saanud. Pool tundi apellatsioonkaebuse kohtule edastamiseks on senini olnud piisav aeg.
3.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele vastu ja palus jätta taotlus rahuldamata ja palus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Määruse põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine sõltub apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamisest. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse apellandile kättetoimetamisest alates. Apellandi tehinguline esindaja kinnitas vaidlustatud maakohtu otsuse kättesaamist 04.11.2010.a (vt t II kd lk 91). Kuivõrd 04.12.2010.a oli laupäev, saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev 06.12.2010.a ning apellatsioonkaebus tulnuks esitada hiljemalt 06.12.2010.a kell 24.00. E- kiri, millega apellatsioonkaebus kohtule edastati, saadeti apellandi tehingulise esindaja arvutist välja
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-50492 07.12.2010.a kell 00.04, apellatsioonkaebus allkirjastati digitaalselt 07.12.2010.a kell 00.01.06 ja kohtu poolt edastatav automaatne kättesaamiskinnitus saadeti apellandile välja 07.12.2010.a kell 00.09. Seega jõudis apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 07.12.2010.a, so peale seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise korral TsMS § 637 lg 1 p-i 2 alusel keelduda.
5.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlusega seonduvat. Apellant ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Tähtaja ennistamise alused on sätestatud TsMS § 67 lg-s 1. Hageja vastavaid asjaolusid esile toonud ei ole. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamise eeldusena peaks menetlusosaline esile tooma, et esinesid konkreetsed asjaolud, mille tõttu ta ei saanud tähtaega järgida ja et vastavad asjaolud olid olulised. Alates 01.01.2006.a kehtib nõue, mille kohaselt tuleb tähtaja järgimiseks tagada, et menetlusdokument jõuaks kohtusse menetlustähtaja jooksul. Elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Selle kohta saadetakse menetlusosalisele elektrooniline kinnitus (TsMS § 336 lg 2). Vastav kinnitus saadeti apellandi esindajale 07.12.2010.a kell 00.09. Seega pidi menetlusosaline, antud juhul menetlusosalise vandeadvokaadist esindaja tagama, et menetlusdokument jõuaks kohtu serverisse 06.12.2010.a jooksul. Hageja vandeadvokaadist esindaja pidi saatma menetlusdokumendi kohtusse piisavalt vara, et igal juhul oleks olnud tagatud tähtaegne menetlusdokumendi kohtusse jõudmine. Apellandi esindaja valis menetlusdokumendi kohtusse saatmiseks e- posti. Apellandi esindaja väidete õigsust eeldades hakkas ta apellatsioonkaebuse arvutisse laadimise, salvestamise, digitaalselt allkirjastamise ja postitamisega tegelema pool tundi enne südaööd. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada võimalusega, et arvutisüsteemis võib alati tekkida tõrge, mille tõttu võib arvuti kasutamine olla pärsitud või välistatud. Seda eriti juhul, kui arvuti abil soovitakse teha erinevaid toiminguid erinevate süsteemide vahendusel (faili salvestamine advokaadibüroo arvutivõrku, faili digitaalselt allkirjastamine, faili saatmine e- posti teel). Juhul, kui vandeadvokaat jätab menetlusdokumendi saatmise öisele ajale, tuleb tal ilmselt arvestada ka sellega, et öösel ei ole tal poole tunni jooksul võimalik saada ka tehnilist tuge spetsialistidelt. Samas olukorras heas usus tegutsev vandeadvokaat ei saa eeldada, et kui ta alustab pool tundi enne südaööd faili arvutisse laadimist, et tal, arvestades arutitega esineda võivaid tõrkeid, õnnestub igal juhul apellatsioonkaebus ära saata. Seega ei oma konkreetne tõrge, mis apellatsioonkaebuse kohtusse saatmise takistuseks oli, tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tähendust.
6.Ringkonnakohus peab apellandi poolt esile toodud konkreetse põhjuse osas siiski vajalikus märkida järgmist. Käesoleval juhul ei ole apellant esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et põhjused, mis takistasid tal apellatsioonkaebust tähtaegselt kohtusse saata, oleksid olnud olulised TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga. Majandustegevuses õigusteenust osutav advokaat vastutab tema poolt kasutatava tehnika eest ning menetlusdokumentide kohtusse saatmise kanali valiku ja saatmise õigeaegsuse eest. Apellandi esindaja väidete õigsust eeldades võis menetlusdokumendi kohtusse saatmise tõrge tekkida advokaadibüroo arvutisüsteemi toimimisest tulenevalt. Advokaadibüroo arvutisüsteemi haldava IT- ettevõtte selgituse kohaselt ei esinenud arvutisüsteemis mingit erakorralist tõrget, vaid hangumine võis suure tõenäosusega tekkida sellest, et arvutisüsteem teeb igaöiselt tagavarakoopiaid. Seega on tegemist igaöise tegevusega. Juhul, kui advokaadibüroo kasutab sellist arvutisüsteemi, mis teebki igaöiselt tagavarakoopiaid, ning see võib põhjustada hangumisi, ei saa väita, et apellandi esindaja ei saanud tekkinud tõrget
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-08-50492 mõjutada (VÕS § 103 lg 2 lause 2), mistõttu ei ole tegemist apellandi vandeadvokaadi esindajast sõltumatu, tema mõjusfääri mittekuuluva vääramatu jõu olukorraga.
7.Kuivõrd menetlustähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 5 lause 2 alusel apellandi poolt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
8.TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt tuleb ringkonnakohtul märkida käesolevas määruses menetluskulude jaotus, kusjuures märkida tuleb kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras vaidlustatud kohtuotsuses kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt jätta apellandi kanda.
9.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
Jõustunud Riigikohtu 16 05 2011 määruses nr 3-2-1-40-11 toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2011. a määrust tsiviilasjas nr 2-0850492 põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Arvata Osaühingu Advokaadibüroo Lextal poolt aktsiaseltsi Volexi eest 25. jaanuaril 2011 makstud kautsjon 25 eurot riigituludesse.
4.Menetluskulud jaotatakse poolte vahel järgmiselt: • OÜ Jukat Eesti menetluskuludest maakohtus jääb 88% aktsiaseltsi Volex kanda ja 12% OÜ Jukat Eesti enda kanda, aktsiaseltsi Volex menetluskulud maakohtus jäävad tema enda kanda; • menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jäävad aktsiaseltsi Volex kanda.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.