Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-40-11 Tartu, 16. mai 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Aktsiaseltsi Volex hagi OÜ Jukat Eesti vastu tuvastada üürilepingust taganemise avalduse tühisus ja mõista välja leppetrahv 312 045 krooni 5 senti või tasumata üür 474 455 krooni 16 senti ning OÜ Jukat Eesti vastuhagi aktsiaseltsi Volex vastu 187 765 krooni 11 sendi ja viivise väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-50492 Aktsiaseltsi Volex määruskaebus Hageja aktsiaselts Volex (registrikood 10035382), esindaja vandeadvokaat Rajar Miller Kostja OÜ Jukat Eesti (registrikood 10751049), esindaja juhatuse liige Marko Mägi 25. aprill 2011. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2011. a määrust tsiviilasjas nr 2-08-50492 põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Arvata Osaühingu Advokaadibüroo Lextal poolt aktsiaseltsi Volexi eest 25. jaanuaril 2011 makstud kautsjon 25 eurot riigituludesse.
4.
Menetluskulud jaotatakse poolte vahel järgmiselt: · OÜ Jukat Eesti menetluskuludest maakohtus jääb 88% aktsiaseltsi Volex kanda ja 12% OÜ Jukat Eesti enda kanda, aktsiaseltsi Volex menetluskulud maakohtus jäävad tema enda kanda; · menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jäävad aktsiaseltsi Volex kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Volex (hageja) esitas 22. juulil 2008 Harju Maakohtule hagi OÜ Jukat Eesti (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja üürilepingust taganemise avalduse tühisuse ja mõista kostjalt välja leppetrahvi 312 045 krooni 5 senti. 7. jaanuaril 2009 esitas hageja ka alternatiivse rahalise nõude leppetrahvi nõudele, paludes mõista kostjalt välja tasumata üür 474 455 krooni 16 senti.
30.oktoobril 2009 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja põhivõla 187 765 krooni 11 senti ning viivise 27 447 krooni 49 senti ja seadusjärgse viivise alates 31. oktoobrist 2009 kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
2.Pooled vaidlesid teineteise haginõuetele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 3. novembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 188 887 krooni 73 senti ja lisaks
võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras viivise põhivõlgnevuselt alates 31. oktoobrist 2009 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja menetluskuludest jättis maakohus 88% hageja kanda ja 12% kostja enda kanda. Hageja menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda.
4.Hageja esitas 7. detsembril 2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
5.8. detsembril 2010 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse. Taotluse järgi hakkas hageja vandeadvokaadist esindaja apellatsioonkaebust Osaühingu Advokaadibüroo Lextal (advokaadibüroo) failiserverisse salvestama kaebetähtaja viimasel päeval,
6.detsembril 2010 kella 23:30 paiku. Salvestamise ajal tekkis ootamatult tehniline tõrge, mille tulemusel ei olnud kaebuse fail kasutatav. Salvestusprotsess jäi kestma, seda ei olnud võimalik lõpetada ja faili ei saanud ka printida. Arvuti käsklustele ei reageerinud. Hageja esindaja ei saanud ka teise arvuti kaudu oma süsteemiprofiililt sisse logida. Arvutisüsteemi taastudes salvestas hageja esindaja kohe faili, allkirjastas selle ja saatis kohtusse. Kaebuse digitaalselt allkirjastamise hetkeks oli kaebuse esitamise tähtaeg ületatud 59 sekundi võrra, kaebus saadeti kohtu poole teele neli minutit pärast südaööd ja kohtu automaatselt saadetav kättesaamiskinnitus laekus üheksa minutit pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Hageja esindaja teavitas 7. detsembri 2010. a hommikul tõrkest Aktsiaseltsi IT Grupp (arvutifirma), kes hooldab hageja esindaja advokaadibüroo IT-süsteeme. Arvutifirma kirja kohaselt võis tõrke põhjustada see, et advokaadibüroo arvuti failidest tehakse igal õhtul varukoopiad (backup) ning südaöö ajal tegelevad tagavarakoopiate tegemisega mõlemad serverid. Ühes serveris kestab see alates 18:00 kuni ca 2:00, teises serveris 19:00 kuni 8:00. Varundamise ajal muutuvad failid ajutiselt serverist kättesaamatuks. Püüd faili lõppversiooni failiserverisse salvestada samal ajal, kui toimus serveris faili varukoopia tegemine, tähendas, et fail ei olnud ajutiselt kasutatav ühegi süsteemi ühendatud arvuti abil. Seetõttu tekkis ka häire hageja esindaja arvutisüsteemi kasutajaprofiili toimimises, kui arvuti mõneks ajaks n-ö hangus ja taastas ühendusi failiserveritega. Apellatsioonkaebuse esitamise võimalus oli objektiivselt takistatud. Igapäevaselt kasutatava ITsüsteemi ootamatu tõrge on takistus, mida hageja esindaja mõjutada ei saanud. Pool tundi apellatsioonkaebuse kohtule edastamiseks on senini olnud piisav. Selliseid tõrkeid ei ole esinenud.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele vastu ning palus jätta taotluse rahuldamata ja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. jaanuari 2011. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja arvas tasutud kautsjoni 12 500 krooni riigituludesse. Samuti keeldus ringkonnakohus kaebust menetlusse võtmast ja määras tagastada see pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist. Hageja menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes jäävad määruse järgi hageja kanda. Kostja maakohtus kantud menetluskuludest jääb 88% hageja kanda ja 12% kostja enda kanda. Kostja apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja
kanda. Määruse kohaselt tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 6. detsembril 2010. E-kiri, millega kaebus kohtule edastati, saadeti hageja esindaja arvutist välja 7. detsembril 2010 kell 00:04, kaebus allkirjastati digitaalselt 7. detsembril 2010 kell 00:01.06 ja kohtu edastatav automaatne kättesaamiskinnitus saadeti hagejale välja 7. detsembril 2010 kell 00:09. Seega jõudis kaebus ringkonnakohtusse 7. detsembril 2010, s.o pärast seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ning kaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Hageja vandeadvokaadist esindaja pidi saatma menetlusdokumendi kohtusse piisavalt vara, et oleks olnud tagatud tähtaegne menetlusdokumendi kohtusse jõudmine. Hageja esindaja valis menetlusdokumendi kohtusse saatmiseks e-posti. Hageja esindaja väidete õigsust eeldades hakkas ta kaebuse arvutisse salvestamise, digitaalselt allkirjastamise ja postitamisega tegelema pool tundi enne südaööd. Tuleb arvestada võimalusega, et arvutisüsteemis võib alati tekkida tõrge, mille tõttu võib arvuti kasutamine olla pärsitud või välistatud. Seda eriti juhul, kui arvuti abil soovitakse teha erinevaid toiminguid erinevate süsteemide vahendusel. Kui vandeadvokaat jätab menetlusdokumendi saatmise öisele ajale, tuleb tal ilmselt arvestada ka sellega, et tal ei ole poole tunni jooksul võimalik saada tehnilist tuge spetsialistidelt. Samas olukorras heas usus tegutsev vandeadvokaat ei saa pool tundi enne südaööd faili arvutisse laadimist alustades eeldada, et tal, arvestades arvutitega esineda võivaid tõrkeid, õnnestub igal juhul kaebus ära saata. Seega ei ole tõrkel, mis kaebuse kohtusse saatmise takistuseks oli, tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tähendust. Ka ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et põhjused, mis takistasid tal kaebust tähtaegselt kohtusse saata, oleksid olnud olulised TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga. Majandustegevuses õigusteenust osutav advokaat vastutab tema kasutatava tehnika ja menetlusdokumendi kohtusse saatmise kanali valiku ja saatmise õigeaegsuse eest. Hageja esindaja väidete õigsust eeldades võis menetlusdokumendi kohtusse saatmise tõrge tekkida advokaadibüroo arvutisüsteemi toimimisest tulenevalt. Arvutifirma selgituse kohaselt ei esinenud arvutisüsteemis erakorralist tõrget, vaid "hangumine" võis suure tõenäosusega tekkida sellest, et arvutisüsteem teeb igal ööl tagavarakoopiaid. Kui advokaadibüroo kasutab arvutisüsteemi, mis teebki igal ööl tagavarakoopiaid, ning see võib põhjustada "hangumisi", ei saa väita, et hageja esindaja ei saanud tekkinud tõrget mõjutada, mistõttu ei ole tegemist hagejat esindavast vandeadvokaadist sõltumatu, tema mõjusfääri mittekuuluva vääramatu jõu olukorraga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Määruskaebuse järgi on ringkonnakohus arvutifirma kirjast järeldanud valesti, et tegemist ei olnud erakorralise tõrkega. IT-spetsialist märkis, et tõrke võib tekitada olukord, kus konkreetse faili lõppversiooni salvestamispüüde hetkel toimub serveris sama faili varukoopia tegemine. Advokaat ei
pea alati arvestama võimalusega arvutisüsteemi rikke tekkimiseks, kui büroo on tarvitusele võtnud kõik mõistlikud meetmed.
9.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu määruse resolutsioon õige, kuid TsMS § 691 p 5, § 692 lg 2 ja § 695 alusel tuleb osaliselt muuta määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Kaevatava määrusega keeldus ringkonnakohus rahuldamast hageja taotlust ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja menetlusse võtmast hageja apellatsioonkaebust. Lähtudes TsMS § 68 lg 4 esimesest lausest ja § 638 lg-st 9, on hagejal õigus esitada Riigikohtule määruskaebus mõlemale otsustusele.
12.Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Hageja esindaja kinnitas maakohtu 3. novembri 2010. a otsuse kättesaamist elektrooniliselt
4.novembril 2010 (II kd, tl 91). Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas apellatsioonitähtaja kulgemine 5. novembril 2010 ja 30 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 4. detsembril 2010. Kuna 4. detsember 2010 oli laupäev, saabus tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 alusel esmaspäeval, 6. detsembril 2010. Apellatsioonkaebus pidi TsMS § 62 lg 2 esimese lause järgi kohtusse jõudma 6. detsembri 2010. a jooksul, st kuni kella 24:00-ni.
13.Elektrooniline dokument loetakse TsMS § 336 lg 2 esimese lause järgi kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, st e-kiri peab menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni, oluline ei ole saatmise aeg. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta TsMS § 336 lg 2 teise lause järgi elektrooniline kinnitus, kuid kinnituse saatmise ajal ei ole iseenesest kaebuse kohtuni jõudmise aja määramisel tähendust. Hageja apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtu menetlusposti aadressile hagejat esindava vandeadvokaadi Rajar Milleri digitaalallkirjastatuna 7. detsembril 2010, e-kirja saatmisaeg oli kirja järgi 7. detsembril 2010 kell 0:04 (II kd, tl 95), st neli minutit pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kaebuse vastuvõtmise kohta edastati hageja esindajale vastuvõtukinnitus 7. detsembril 2010 kell 0:09 (II kd, tl 113). Kaebusele lisatud digitaalallkirjade kinnituslehest nähtub, et kaebuse dokument allkirjastati digitaalselt 7. detsembril 2010 kell 00:01.06 (II kd, tl 104). Seega laekus hageja apellatsioonkaebus ringkonnakohtule hilinenult. Kaebuse esitamine pärast apellatsioonitähtaja möödumist on TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.
14.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 järgi tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja järgis TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud 14-päevast tähtaega apellatsioonitähtaja ennistamise
taotlemiseks, esitas apellatsioonkaebuse, nagu nõuab TsMS § 68 lg 2, ja tasus TsMS § 142 lg 3 esimese lause alusel tähtaja ennistamise kautsjoni.
15.Hageja väitel takistas teda esindaval vandeadvokaadil apellatsioonkaebust tähtaegset esitamast erakorraline ja ootamatu tõrge advokaadibüroo arvutisüsteemis, mis takistas kaebuse faili salvestamist ja edastamist 6. detsembril 2010 ajavahemikus ca 23:30-st kuni keskööni. Takistus oli hageja väitel põhjustatud advokaadibüroo serverite varukoopiate tegemisest tingitud arvutisüsteemi ülekoormusest ja konkreetselt kaebusefailist samal ajal varukoopia tegemisest, mistõttu arvuti "hangus". Tõrge oli hageja väitel ootamatu ja seda ei ole varem esinenud.
16.Riigikohus on leidnud, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud (vt TsMS § 235) mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 10; 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 20. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12).
17.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagejat kaebuse esitamisel esindanud advokaadibüroo korraldus ja arvutisüsteemi toimimine on üldiselt hageja esindaja ja seega hageja enda risk. Jättes kaebuse esitamise viimasele hetkele tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis takistavad kaebuse esitamist. Iseäranis peab selle riskiga arvestama professionaalset õigusteenust osutav advokaadibüroo, kelle asi on oma arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei takistaks menetlusdokumentide õigel ajal edastamist. Samuti peab arvestama sellega, et öisel ajal ei pruugi infotehnoloogiline tugiteenus olla arvutisüsteemi toimimise tagamiseks õigel ajal kättesaadav. Advokaadibüroo riskid töö korralduses võivad realiseeruda kliendi kahjuks ja advokaadibüroo peab olema valmis riskide maandamata jätmisel kliendile tekitatud kahju hüvitama. Serverites sisalduvast teabest varukoopiate tegemise korraldamine iga päev ajavahemikus kell 18:00 kuni järgmisel hommikul 8:00 on advokaadibüroo korraldada selliselt, et see ei häiriks ega takistaks büroo tööd. Seega ei ole iseenesest tegemist sündmusega, mille toimumist ja kulgemist ei saa isik ette näha või mõjutada.
18.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga ja jätab määrusest välja seisukoha, et hageja esile toodud asjaolud ei võiks üldse kõne alla tulla olulise asjaoluna TsMS § 67 lg 1 mõttes, st olla aluseks menetlustähtaja ennistamiseks. Arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks. Arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema aga selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu elektrikatkestus
või küberrünnak. Kolleegium ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st faili salvestamise tõrge, võib põhimõtteliselt olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole hageja oma väiteid kolleegiumi arvates piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud. Hageja on oma väidete esitamiseks esitanud üksnes arvutifirma kirja (II kd, tl 114), mille järgi võis faili salvestamise tõrke põhjus olla hageja väidetu. Samas ei ole hageja esitanud mingeidki tõendeid, kas ja millal fail koostati ja salvestati ning et üleüldse arvuti faili salvestamise ajal "hangus", st et tema kirjeldatud sündmused toimusid. On advokaadibüroo ülesanne tagada, et ka arvutisüsteemi võimaliku tõrke korral oleks võimalik vähemalt tõrge ise ja selle põhjus tuvastada.
19.Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et ringkonnakohus jäi hageja tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel diskretsiooni piiresse. Kohtu diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Seetõttu nõustub kolleegium, et hageja tähtaja ennistamise avaldus jäeti õigesti rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei ennistata, on kaebus esitatud tähtaega ületades ja ringkonnakohus ei võtnud seda TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel õigesti menetlusse.
20.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ja jätab määrusest välja ka põhjendused, et valides menetlusdokumendi edastamiseks e-posti, peab alati arvestama võimalusega, et arvutisüsteemis võib tekkida tõrge, mille tõttu võib arvuti kasutamine olla pärsitud või välistatud, ja et pool tundi enne südaööd faili arvutisse laadimist alustav advokaat ei saa eeldada, et tal õnnestub apellatsioonkaebus ära saata. Kolleegiumi arvates ei saa praeguse infotehnoloogilise taseme juures ja riigi üldise suuna puhul muuta asjaajamine ametiasutustes, sh kohtus paberivabaks (vt mh TsMS § 601 e-toimiku menetlemise infossüsteemi kohta) lugeda põhjendatuks seisukohta, et arvutit ei saa pidada piisavalt töökindlaks ja tõhusaks vahendiks menetlusdokumentide esitamiseks. Pealegi on TsMS § 336 lg-s 5 sätestatud, et advokaadid esitavad avaldused, kaebused ja muud dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada menetlusdokument teises vormis. Seega on arvuti kui kaebuse esitamise vahendi sisuline etteheitmine advokaaadile põhjendamatu.
21.Käesoleva määruse näol on tegemist menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses. Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad sellega seotud menetluskulud Riigikohtus hageja kanda nii TsMS § 169 lg 2 kui ka § 171 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotust maakohtus ja ringkonnakohtus kolleegium ei muuda. Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise aluse alusel riigituludesse. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.