Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid hagile.. asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.10.2010 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagi H A-A`lt (ik xxxx),) vastu võlgnevuse, kokku summas 6451.26 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 11.02.2006 sõlmisid Vitax-T AS (reg.-kood 10020245) müüjana ja kostja H A-A (ostjana) Ego järelmaksu müügilepingu nr 1/85331, mille kohaselt müüja müüs kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-ile (endine AS Hansa Liising Eesti) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Maksete tasumise tähtpäev oli iga kuu 15.kuupäev ja viimase makse tähtpäev 15.02.2010, intressimäär 15,9 % aastas. Hagejal oli õigus müüja nimel leping üles öelda (lepingu p 6.3.2), kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat kuumakset. Punkti 8.2 kohaselt, kui kostja ei täida oma kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, teate koostamise ja postitamise kulusid. Lepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt muutuvad kõik kuumaksed hageja poolt lepingu ülesütlemisel koheselt sisenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud kuumaksed hüvitamisele ei kuulu. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 27.05.2009 kirjalikult lepingu ülesütlemise teatise. Hageja teatas, et lisaks juba tekkinud võlgnevusele nõuab ta lepingu ülesütlemise teatise koostamise ja väljastamise eest 50 krooni. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 27.09.2010 lõpetas kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluses avalduse, kuna maksettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai määruse kätte 30.09.2010. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 750 krooni, Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud ning hageja nõue kokku moodustab summas 6451.26 krooni, millest põhisumma võlgnevuse nõue moodustab 5579.27 krooni, intress 261.05 krooni, tähitud teatise saatmise kulu 50 krooni ja viivis põhisummalt 560.94 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4 ja 6; 101 lg 2; 108 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – Ego järelmaksu müügileping ja maksegraafik, üldtingimused, kostjale saadetud kirja koopia, Pärnu Maakohtu kohtumäärus 27.09.2010, viise nõude arvestus, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid hageja nõudele esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud tema tööandja (xxxx) kaudu 21.12.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 04.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed järelmaksed tähtaegselt tasumata. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 6551.26 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas 412.31 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 356.58 eurot (5 579.27 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast, s.o. hagi esitamisest 28.10.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 28116, 10.08.2010 riigilõivu tasumisest summas 750 krooni ja maksekorraldus nr 85187, 26.10.2010 - summas 1200 krooni. Kokku moodustavad hageja kantud menetluskulud summas 1950 krooni, s.o. vastavalt 124,63 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02.

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.