Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

OÜ X kasuks menetluskuludena riigilõiv 25,56 eurot (4

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 05.01.2011 ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 3200. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Valga linnas xxxxx-xx kuuluv korteriomand (registriosa number xxxxx). 12.04.2007 sõlmiti kostjaga eluruumi xxxxx-xx Valga linnas üürileping kuni 06.01.2008. Lähtudes VÕS 310 lg 1, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. Kostja ei ole üürilepingu üle andnud ning see on käesoleva ajani kostja kasutuses. Lähtuvalt eeltoodust on kostjal tasumata üür perioodi detsember 2008 kuni september 2010 summas 1 195,15 eurot (18 700 krooni) ja kommunaalteenused perioodi 01.04.2009 kuni 30.06.2010 eest summas 3 496,16 eurot (54 703 krooni). Hageja saatis kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse ning nõude võla tasumiseks 13.09.2010. Seoses üürilepingu ülesütlemisega on üürileping kostjaga lõppenud alates 01.10.2010. Lähtuvalt eeltoodust kasutab kostja ilma õigusliku aluseta antud eluruumi. Kostja kasutab korteriomandit ilma seadusliku aluseta, kuna ta pole selle omanik, samuti ei ole kostjaga sõlmitud mingeid lepinguid, mis annaksid talle õiguse antud korteris elamiseks. Hageja palub AÕS § 80 alusel välja nõuda kostja valdusest korteriomand Valga linnas, xxxxx-xx ja kohustada kostjat sealt lahkuma ja korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja korteriomandist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Hageja palub välja mõista S. L. üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevus 4 691,31 eurot (73 403 krooni) ning kohustada S. L. tasuma korteri xxxxx-xx Valga linnas valdamisega seotud kulutused kommunaalteenuste osutamise eest ning üüritasu (550 krooni) 35,15 eurot kuus kuni korteri valduse üleandmiseni hagejale. Välja nõuda S. L. valdusest OÜ X valdusse Valga linnas, xxxxx-xx korteriomand, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxx ning kohustada S. L. vabastama korteriomand hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral S. L. välja tõsta korteriomandist xxxxx-xx, Valga linnas. Välja mõista S. L. krooni).

OÜ X kasuks menetluskuludena riigilõiv 255,65 eurot (4 000

Menetluse käik 18.10.2010. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.16-18/. Kostjale on hagiavaldus edastatud isiklikult 30.11.2010. (tl.23). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg 1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu viitab kohus otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 27.12.2010 kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk ( tl 27) tõendavad, et OÜ X’ile kuulub korteriomand Valga linnas, xxxxx-xx, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxx. Hagiavalduse kohaselt 12.04.2007 sõlmiti kostjaga eluruumi xxxxx-xx Valga linnas üürileping kuni 06.01.2008. Lähtudes VS 310 lg 1, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. Kostja ei ole üürilepingu üle andnud ning see on käesoleva ajani kostja kasutuses. Korteriomand on kostja valduses. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik. Kostja valdab hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna ta pole selle omanik, samuti ei ole kostjal mingeid lepinguid, mis annaksid talle õiguse antud korteri kasutamiseks. Kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjat korter vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja sealt välja tõsta. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjale otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega üks kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatuid isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja ei ole tasunud üüri ja kommunaalmakseid nõuetekohaselt.

Kostjal on tasumata üür perioodi detsember 2008 kuni september 2010 summas 1 195,15 eurot (18 700 krooni) ja kommunaalteenused perioodi 01.04.2009 kuni 30.06.2010 eest summas 3 496,16 eurot (54 703 krooni).

VÕS § 316 lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. VÕS § 309 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Hageja on esitanud kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse 13.09.2010. Kuna kostja rikkus üürilepinguga võetud kohustust tasuda üüri- ja kommunaalmakseid, ütles hageja üürilepingu üles. Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. Seega, kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus korteriomandi kasutamiseks, kuulub korteriomand kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda, samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri- ja kommunaalteenuste võlg 4 691,31 eurot (73 403 krooni). Samuti tuleb kostjal tasuda kuni korteriomandi üleandmisega hagejale korteri xxxxx-xx kommunaalteenused ja üür 35,15 eurot (550 krooni) kuus.

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 25,65 eurot (4000 krooni). Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.

Hele Ilisson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.