Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-56451
Tsiviilasi
FCOÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik FCOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku juhatuse liige JP Ajutine pankrotihaldur Ingrid P
Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2010.a
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud FCOÜ esitas 12.11.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks kinnisvaraalane tegevus. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige kinnisvaraturu langus. Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas FCOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proosi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ingrid Proos esitas 01.12.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt FCOÜ-l vara puudub. Kohustusi on võlgnikul 1 876 861,89 krooni ulatuses. FCOÜ ainsaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvestades sellega, et FCOÜ-l aastatel 2007 - 2008 mitte mingit majandustegevust ei ole toimunud ja 2009 on tekkinud oluliselt suures ulatuses maksuvõlg sellest, et osaühing on jätnud seaduses sätestatud kohustused maksude tasumisel täitmata, siis tuleb asuda seisukohale, et osaühing on tahtlikult põhjustanud enda maksejõuetuse, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Osaühingu juhatuse liige pidi juba vähemalt 31.12.2009 osaühingu maksuvõlast ja selle suurusest teadlik olema. Seega peab FCOÜ maksejõuetuse tekkimise ajaks ajutine haldur vähemalt 31.12.2009. Maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 tähenduses ja raske juhtimisviga. Samuti on FCOÜ juhatuse liige JP jätnud täitmata seaduses sätestatud kohustuse pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Ajutine haldur kavatseb esitada vastava ettekande prokuratuurile. Arvestades asjaoluga, et osaühingu reaalne majandustegevus on lõppenud vähemalt 2009.a, osaühingul puudub vara, ruumid ja töötajad, siis ettevõtte tegevuse jätkamine ei ole võimalik ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaated puuduvad. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb FCOÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada FCOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni, kokku 7 980 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni, mille ekvivalentideks vastavalt Eesti Panga kursile on 510,01 eurot ja 73,50 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Ingrid Proosi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et FCOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. FCOÜ-l on kohustusi 1 876 861,89 krooni ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Arvestades sellega, et võlgnikul ei toimunud aastatel 2007 - 2008 mitte mingit majandustegevust ja 2009 on tekkinud oluliselt suures ulatuses maksuvõlg sellest, et osaühing on jätnud seaduses sätestatud kohustused maksude tasumisel täitmata, siis tuleb asuda seisukohale, et osaühing on tahtlikult põhjustanud enda maksejõuetuse, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Osaühingu juhatuse liige pidi juba vähemalt 31.12.2009 osaühingu maksuvõlast ja selle suurusest teadlik olema. Aruande kohaselt on FCOÜ maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine KarS § 384 lg 1 tähenduses ja raske juhtimisviga. Samuti on FCOÜ juhatuse liige JP jätnud täitmata seaduses sätestatud kohustuse pankrotiavalduse kohtusse esitamiseks. Ajutine haldur kavatseb esitada vastava ettekande prokuratuurile. FCOÜ pankrotimenetluses puudub vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et FCOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.12.2010 määrusega tegi kohus FCOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda FCOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. FCOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna FCOÜ-l ei ole vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning FCOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada FCOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele JPile (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6 000 krooni (383,47 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni (126,55 eurot), kokku 7 980 krooni (510,01 eurot). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni (63,91 eurot). Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni (73,50 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri kulud summas 73,50 eurot ja ajutise halduri tasu summas 323,50 eurot hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna FCOÜ pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole FCOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 79,76 eurot välja võlgnikult, FCOÜ-lt.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.