Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Osaühing KE esitas 11.11.2010 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusaladeks üldehitustööd, ehitiste remont ja renoveerimine. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige ehitusturu langus. Harju Maakohtu 17.11.2010 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati osaühingu KEajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ingrid Proos esitas 01.12.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt osaühingul KE vara puudub. Kohustusi on võlgnikul 3 176 560,79 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Osaühingu KE maksejõuetuse tekkimise ajaks peab ajutine haldur vähemalt 31.12.2009. Maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine KarS § 384 lg 1 tähenduses ja raske juhtimisviga. Arvestades sellega, et osaühingu KE maksuvõlg on tekkinud oluliselt suures ulatuses, siis on alust arvata, et osaühing on jätnud seaduses sätestatud kohustused maksude tasumisel täitmata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et osaühing on tahtlikult põhjustanud enda maksejõuetuse. Osaühingu juhatuse liige pidi juba vähemalt 31.12.2009 olema teadlik osaühingu maksuvõlast ja selle suurusest. Samuti on osaühingu KE juhatuse liige NL jätnud täitmata seaduses sätestatud kohustuse pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Ajutine haldur kavatseb esitada vastava ettekande prokuratuurile. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb osaühingu KEpankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada osaühingu KE pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 6 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni, kokku 7 980 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni, mille ekvivalentideks vastavalt Eesti Panga kursile on 510,01 eurot ja 73,50 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et võlgniku juhatuse liige on valmis hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Ingrid Proosi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et osaühingu KEpankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul KE on kohustusi 3 176 560,79 krooni ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt on osaühingu KE maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine KarS § 384 lg 1 tähenduses ja raske juhtimisviga. Samuti on osaühingu KE juhatuse liige NL jätnud seaduses sätestatud kohustuse pankrotiavalduse kohtusse esitamisel jätnud täitmata. Ajutine haldur kavatseb esitada vastava ettekande prokuratuurile. Osaühingu Kodus Ehitus pankrotimenetluses puudub vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et osaühingu KEpankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.12.2010 määrusega tegi kohus osaühingu KE pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda osaühingu KE pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu KE pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna osaühingul KE ei ole vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ja raske juhtimisviga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning osaühingu KE pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada osaühingu KE pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele NL (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6 000 krooni (383,47 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 1 980 krooni (126,55 eurot), kokku 7 980 krooni (510,01 eurot). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni (63,91 eurot). Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 150 krooni (73,50 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige NL on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ning kulutused, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Ingrid Proosi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 510,01 eurot ning Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ kasuks ajutise halduri kulutuste katteks 73,50 eurot.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.