Täitmine › Muud täitmisasjad

2-11-32

Asjaolud 03.01.2011.a esitas hageja lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko kohtule hagi RE INVEST OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on täiteasi nr 095/2010/2361. Täitemenetlus on algatatud sissenõudja RE INVEST OÜ avalduse alusel, täitedokumendiks on Tallinna notar Ants Ainsoni 01.06.2010.a notariaalne dokument nr 1746, võlgnikuks on J L. Nõude sisu on 259834 krooni laenulepingu võlgnevus seisuga 15.09.2010, millele lisandub viivis 0,5% päevas. Sissenõue on pööratud kinnisasjale, mis on J L omandis. Kinnisasi on koormatud kolmandate isikute õigustega, sh keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Juri Nesterenko kasuks 06.10.2010.a (sissekantud 13.10.2010), hüpoteek kohustusega kinnistu igakordse omanikul alluda kohesele sundtäitmisele summas 400000 krooni OÜ RE INVEST kasuks (kantud 08.06.2010). Täitemenetluse käigus on kohtutäitur teinud avalduse kinnisasja käsutamise keelamiseks, 04.11.2010.a koostanud kinnisasja arestimise akti, märkides kinnisasja hinnaks 350 000 krooni ning määranud kinnisasja enampakkumise 05.01.2011 kell 12.00 alghinnaga 350 000 krooni. Hageja leiab, et täitemenetluses on tekkinud asjaolud, mis annavad aluse väita, et täitedokumendi täitmise käigus kinnisasja arestimisel ja selle hindamisel on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus kohtutäituri poolt teostatud hindamise suuruse osas. See annab hagejale aluse TsMS § 368 lg 2 lähtudes esitada tuvastushagi kostja vastu täitedokumendi tõlgendamiseks seoses teostatud täitetoiminguga – kinnisasja arestimisega. Hageja märgib, et hüpoteek 400 000 krooni on kantud kohustuse täitmise tagamiseks. Hageja väitel ei ole kostja laenulepingu punktis 1.3 ettenähtud kohustust täitnud ja ei kandnud laenusummat üle kokkulepitud tähtajaks. Hageja palub tuvastada, kas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani täitemenetluses nr 095/2010/2361 olevast täitedokumendist – Tallinna notar Ants Ainstoni 01.06.2010.a notariaalsest lepingust nr 1746 – tuleneb kohustus alluda sundtäitmisele, kinnisasjale sissenõude pööramise vahendusel selle sundmüügi teel kohtutäituri poolt määratud hinnaga 350 000 krooni. Hagiavalduses esitas hageja taotluse hagi tagamise korras: peatada täitemenetlus nr 095/2010/2361 ning tühistada täitetoiming – kinnisasja enampakkumise läbiviimine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Koos hagiavaldusega esitatud tõenditest nähtub, et 01.06.2010.a sõlmisid RE Invest OÜ ja J L laenulepingu nr 01/06/2010, mille tagatiseks seati hüpoteek summas 400000 krooni J L kuuluvale kinnistule. Tallinna notar Ants Ainsoni poolt on 01.06.2010.a koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (notari ametitegevuse raamatu registri number 1746). Lepingu p 3.2. kohaselt hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja RE Invest OÜ nõuded 2(4)

2-11-32 mis tulenevad hüpoteegipidaja ja J L vahel 01.06.2010.a sõlmitud laenulepingust nr 01/06/2010.a. Lepingu punkti 5.1 kohaselt on omanik ja hüpoteegipidaja lepingu esemele hüpoteegi seadmises kokku leppinud. Omanik lubab ning hüpoteegipidaja avaldab soovi kanda Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 4423908 neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteek RE Invest OÜ kasuks hüpoteegisummaga nelisada tuhat krooni ja igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et notariaalselt tõestatud leping on esitatud kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kuna lepingus on ettenähtud panditud asja omanikul kohustus alluda kohesele sundtäitmisele, siis on notariaalselt tõestatud kokkuleppe täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 mõttes. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg-te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine. Täitemenetluses kinnisasja müügile kohaldatakse TMS-i 8. peatükis sätestatud. TMS § 137 alusel kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteis, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 64 lg 1 kohaselt võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. TMS § 64 lg 1 kohaselt asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Sama paragrahvi lg 3-5 järgi arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. TMS ega muu seadus ei näe ette, et arestitud asja hinnaks peab hüpoteegiga koormatud kinnistu puhul olla hüpoteegi summa. Täitemenetluse seadustik räägib asja harilikust väärtusest, s.t kinnisasja turuhinnast (müügihinnast), mis ei pruugi olla sama, mis oli hüpoteegi seadmise lepingus märgitud. Hagi põhjenduste kohaselt on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus kohtutäituri poolt määratud hinna osas. TMS § 74 lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päevajooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et J L oleks seda teinud. TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TMS § 371 lg 1 p 3 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 3(4)

2-11-32 Kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, siis kohus ei võta hagiavaldust menetlusse. Hageja on hagiavalduse märkinud muu hulgas, et kostja ei ole oma lepingujärgset kohustust täitnud, kuid hageja ei ole põhjendanud, mis tähtsust omab see asjaolu käesoleva hagi lahendamisel. Kohus selgitab, et lepingupoole kohustuse täitmata jätmisel võib kahjustatud pool kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendid ning kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinna vaidlustamisel see ei oma tähtsust. Kohus, analüüsides avalduses esitatud hageja sõnastatud nõuet tuvastada kas kohtutäituri täitedokumendist tuleneb kohustus alluda sundtäitmisele kinnisasjale sissenõude pööramise vahendusel selle sundmüügi teel ja faktilisi asjaolusid, leiab et ei ole olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagiavalduse rahuldamiseks. Kohus leiab, et avaldus on perspektiivitu ning see tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus keeldub J L avaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus keeldus J L hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 168 lg 1 jätab kohus menetluskulud J L kanda. TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega selle esitajale.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.