Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.jaanuaril 2011.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-10-10108
Tsiviilasi
Vähemmakstud töötasu, päevaraha ja hüvitise nõue
Tsiviilasja hind
2721.11 eurot (42 576.00 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Kuido Talviste, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Siiri Grünbaum, SG Õigusabi OÜ, Vabaduse plats 6-404 Viljandi 71020, e-post: [email protected] Kostja: AS Latente, registrikood 10018596, Nurme tee 16 Luunja vald Tartu maakond Hageja seaduslik esindaja Andres Ant Hageja lepinguline esindaja Armand Mark, Turu Õibusbüroo OÜ, Turu 17-21 Tartu 51004, e-post: [email protected]
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
15.detsembril 2010.a. avalikul kohtuistungil
Jätta rahuldamata Kuido Talviste hagi AS Latente vastu vähemmakstud töötasu 2285.70 euro (35 763.43 krooni), päevarahade 1144.02 euro (17 900.00 krooni) ja hüvitise 1577.08 euro (24 676.00 krooni) nõudes. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja asjaolud Hageja töötas AS-s Latente abiautojuhina töölepingu nr 2/2007 alusel ajavahemikul 15.10.2007.a. kuni 15.11.2009.a. Hageja töölepingu alusel tehtava töö sisuks oli autojuhi töö, kus sõit toimus kahe juhiga, mõlemad juhid korraga autos, marsruudil Tallinn-Riia-Vilnius. Hageja sõitis koos J. T., kes oli töölepingu kohaselt autojuht, hageja oli abiautojuht, mõlemad täitsid tööandja korraldusi, kõik toimingud arutati omavahel läbi. Kauba laadimine toimus eelnimetatud linnade terminalides, v.a. Tallinnas, kus haage tuli võtta Tallinna sadama Aterminalist ja marsruudi lõppedes viia D-terminali. Viimasel tööaastal saadeti hagejat ka oma tavapärasest erineval masruudil koormaid võtma, sealhulgas Vilniuse ümbrus, Kaunas, Šauliai, Plunge jne. 2009.a. alguses hakkas tööandja nii hagejal kui ka tema paarimehel ebaseaduslikult palka vähendama, rikkudes sellega töölepingu nr 2/2007 p 4.1 palgakokkulepet, mille kohaselt hageja brutotöötasu on 12 500.00 krooni kuus. Palgaseaduse (PalS) § 4 lg 1, § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ja palgamäära muuta ainult poolte kokkuleppel. Lisaks palga vähendamisele jättis kostja hagejale maksmata töölähetuse päevarahad (nii Eestis kui ka välismaal), rikkudes sellega töölepingu p-s 4.2 märgitud kokkulepet, mille kohaselt tööandja kohustus päevarahasid maksma lisaks palgale. Kostja vähendas hageja palka töölepingu muutmise kokkuleppeta. Hageja pole kunagi mingil viisil nõustunud töötasu vähendamisega, kostja tööandjana keeldus üldse töötasu läbirääkimisest. Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.2.-2/6175-2009 jäeti Kuido Talviste saamata töötasu nõue rahuldamata (tl 3-4), kuid hageja sellega ei nõustu ning nõuab hagi eseme täpsustamise avalduse kohaselt kostjalt vähemmakstud töötasu ajavahemiku eest 01.05.2009.a. kuni 15.11.2009.a. 35 763.43 krooni. Lisaks nõuab hageja töötasuna ajavahemikus veebruar kuni aprill 2009.a. saamata töölähetuse päevarahade eest 17 900.00 krooni (tl 63-66). Töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati hageja tööleping lõppenuks Töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 15.11.2009.a. ning hageja kasuks mõisteti kostjalt välja 1 kuu keskmine töötasu 7187.60 krooni. Hageja leiab, et tööandja peab maksma hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning nõuab TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest saamata osa 24 676.00 krooni lähtudes 12 500.00-kroonisest kuutöötasust. Kostja seisukoht Hageja nõue töötasu osas ei ole põhjendatud. Hageja seletuse kohaselt on töötasu vähendamine vastavalt töövaidluskomisjoni avaldusele toimunud juba 2008.a. algusest. Viimane vähendamine toimus 30.04.2009.a., millega kehtestati avaldaja töötasuks 5100.00 krooni kuus, millele lisandub 20% preemiat. Hagejale on töötasu vähendamiset teatatud, hageja sai igakuist palka ja talle oli töötasu vähendamine muuhulgas ka sellest asjaolust teada. Kuni 01.07.2009.a. kehtinud TLS § 82 lg 1 kohaselt võinuks hageja töölepingu lõpetada, kuid ta seda ei teinud. Ka alates 01.07.2009.a. kehtiva TLS § 37 lg 5 alusel on töötajal õigus tööleping üles öelda, kuid hageja ei ole seda teinud, nõustudes vaikivalt töötasu vähendamisega. Hageja töö tegemise piirkond on määratletud 15.10.2007.a. töölepingu nr 2/2007 lisaga, mille p 1 kohaselt töötaja asub tööle abijuhina liiniveol Tallinn-Riia-Vilnius-Riia-Tallinn. Seega oli hageja reaalseks ülesandeks sõita eelnimetatud liiniveol. Järelikult oli kokku lepitud töö tegemise piirkonnas, sealjuures geograafilises ulatuses, s.o. Baltikumis. Kostjale on arusaamatu, kuidas saab hageja lugeda oma töötegemise kohaks hoopis kostja asukoha aadressi. Hageja poolt koormate võtmine väidetavalt väljaspool kokkulepitud töö teostamise asukohta ei vasta töölähetuste tingimustele. Poolte vahel ei ole kokku lepitud marsruuti, mille
kaudu toimub tööülesannete täitmine nimetatud geograafilisel ala. Arvestades eeltooduga ei saa lugeda Vilniuse ümbruses, Kaunases jne koormate pealevõtmist töölähetuseks, vaid jätkusõitudeks tavapärasel marsruudil tööpiirkonnas. Asjaolu, et töötades marsruudil TallinnRiia-Vilnius (Baltikum) ja selles piirkonnas, kus hagejal on kohustus poolte kokkuleppel tööülesandeid täita, tuli maksta ka kehtivaid makse, sh teemaksu, ei ole asjaoluks, et hageja oli töölähetuses. Seega ei olnud hageja töölähetuses, vaid viibis tööl reaalses tööpiirkonnas (Baltikumis), milles oli poolte vahel kokku lepitud ja päevaraha maksta ei ole põhjendatud ega õiguspärane. Sellisel juhul on vastavas töötegemise reaalses piirkonnas viibimisega tekkivad kulud töötajale makstava palga osa. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta on saanud vähem, kui seda on töölepingus kokku lepitud. Ka leiab kostja, et hageja ei ole esitanud töövaidluses avaldust töölähetuse päevarahade saamiseks, see nõue ei leia käsitlemist ka töövaidluskomisjoni otsuses. Seega on hagis esitatud nõue, mida ei ole töövaidluskomisjonile esitatud, mis on vastuolus Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-ga 3 ja ei kuulu asjas läbivaatamisele. Töölähetuse päevaraha ei ole töötasu ja selle nõude aegumisele tuleb kohaldada ITLS § 6 lg 1 sätteid 4-kuulise aegumise tähtaja kohta. Veel leiab kostja, et kahe kuu töötasu hüvitis on hagejale tasutud TLS § 107 lg 2 alusel, mida kajastab lõpparve ning seepärast on põhjendamatu hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (tl 37-39; 69-71). Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused 15.10.2007.a. AS Latente ja Kuido Talviste vahel sõlmitud töölepingu nr 2/2007 ja selle lisa kohaselt asus Kuido Talviste tööle abijuhina liiniveol Tallinn-Riia-Vilnius-Tallinn brutotöötasuga 12 500.00 krooni. Ka nähtub töölepingust ja selle lisast, et töötajale makstakse tööülesannete laitmatul täitmisel preemiat 20% (TVK tl 4-6). Töötasu ja preemia arvestamist kajastab vastav eeskiri (TVK tl 7). 30.04.2009.a. töötasu kokkuleppega on Latente AS kehtestanud seoses süveneva majandiskriisiga alates 01.05.2009.a. ajutise töötasu arvestamise korra, mille kohaselt töötajale makstakse arvestuslikku töötasu 5100.00 krooni, millele lisandub preemia 20%. Ka nähtub antud kokkuleppest, et Tallinn-Vilnius liinil makstakse seoses veograafiku muutusega ja arvestades vedajale soodsat kohtuotsust päevarahasid välismaal veedetud päevade eest. Arvestuslikult veedavad mõlemad juhid välismaal 20 tööpäeva (TVK tl 54). Hageja on tuginenud vähemmakstud töötasu nõude puhul enne 01.07.2009.a. kehtinud PalS § 4 lg-le 1, § 10 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel ning palgamäära ja –tingimusi muudetakse poolte kokkuleppel. Kuigi hageja leiab, et 30.04.2009.a. töötasu vähendamine on toimunud ühepoolselt, kostja seda ei kinnita väites, et hageja oli töötasu muutmist teadlik. Eelnevalt toimusid palgateemalised kõnelused ning ajutine töötasu muutmise kord edastati emaili teel kõigile töötajatele. Hageja kinnitust kõnealuse ajutise töötasu muutmise korra kättesaamise kohta ei ole, kuid hageja on kohtuistungil tunnistanud, et telefoniliselt oli temaga juttu palga vähendamisest ning ta mõtles või ütles, et las olla. Seda, et poolte vahel toimusid töötasuteemalised kõnelused, kinnitab ka elekrooniline kirjavahetus (TVK tl 61-63). Ka on hageja kohtuistungil omaks võtnud, et nägi palga vähendamist mai alguses, suhtles tööandjaga meili teel ning oli nõus edasi töötama. Lisaks nähtub töövaidluskomisjoni istungi protokollist, et töötaja oli ajutise töötasu arvestamise korrast seoses süveneva majanduskriisiga teadlik (TVK tl 66-68). Samuti on töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt Kuido Talviste avaldanud, et 2008.a. alguses hakkas tööandja temal koos paarimehega palka kärpima (TVK tl 2). Hageja leiab, et ainuüksi asjaolu, et ta oli uuest töötasustamise korrast teadlik, ei tähenda palga vähendamisega nõustumist ning tööle jäi ta üksnes põhjusel, et polnud võimalik mujale tööle minna. Kohtu arvates hageja poolt antud selgitusi ja eelpoolnimetatud tõendeid kogumis
hinnates oli Kuido Talviste tegelikult töötasu muutmise korrast teadlik. Tulenevalt muutmise ajal kehtinud TLS § 82 lg-st 1 tulnuks töötajal teatada töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on muuhulgas tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Ka kehtiva TLS § 37 lg-st 5 kohaselt võib töötaja sellisel juhul töölepingu üles öelda, teatades sellest viis päeva ette, kuid Kuido Talviste seda õigust ei kasutanud, nõustudes oma käitumisega (mittereageerimisega) vaikivalt töötasu arvestamise ajutise korraga. Töölepingust ja 30.04.2009.a. töötasu kokkuleppest tuleneb päevarahade maksmine välismaal veedetud päevade eest ja alates 01.05.2010.a. on see arvestuslikult 20 tööpäeva kuus. Vastavalt töölepingu lisa p-le 1 asus hageja tööle liiniveol Tallinn-Riia-Vilnius-Riia-Tallinn. Seega on hageja reaalseks ülesandeks sõita eelnimetatud liiniveol, s.o. vastavas piirkonnas tööülesande täitmisega ning kuigi kostja leiab, et tegemist ei ole töölähetuses viibimise eest saadava päevarahaga, viidates Maksu- ja tolliameti kirjale (tl 80-81), nähtub Kuido Talvistele makstud töötasu arvestusest, et tööandja ei ole pidanud päevarahasid töötasuks ja seda põhjusel, et kokkulepitud töötasust oli maha arvestatamata töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed nagu sätestab TLS § 29 lg 3. Et päevarahad ei kuulu „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 p 3 kohaselt maksustamisele „Tulumaksuseaduse“ alusel, sai hageja selle võrra suuremat töötasu. Hageja on ka tunnistanud, et tegelikkuses pärast 01.maid 2009.a. tema töötasu oluliselt ei vähenenud Töötajale töötasu maksmist tõendavad tema pangakonto väljavõtted (tl 64-65) ning hageja ei ole tõendanud, et ta on saanud töötasu vähem kui seda on isegi töölepingus kokku lepitud. Ainuüksi hageja väide, et oluline on just igakuiselt pangaarvele laekuva töötasu koosseis, ei anna kohtu arvates veel alust nõuda perioodil maist 2009.a. kuni 15.novembrini 2009.a. täiendavat töötasu, seega vähemmakstud töötasu lähtudes 12 500.00 kroonisest brutopalgast ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud lisaks nõude päevarahade osas, mis puudutab perioodi veebruar kuni aprill 2009.a. ITLS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kostja on viidanud viimatinimetatud sätte hagejapoolsele rikkumisele päevarahade osas väites, et hageja ei ole sellist nõuet töövaidluskomisjonile esitanud. Õige on, et vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsusest ei nähtu eraldi komisjoni seisukoht päevarahade osas, samas on hagiavalduse resolutsioonis p-de 1 ja 2 all esitatud nõuded samasisulised ja samade summadega nagu on nõuded töövaidluskomisjonile (vt arvestus TVK tl 60). Ttöövaidluskomisjoni otsuse sisu osas ei ole õige teha etteheiteid hagejale. Seega leiab kohus, et antud hagi on esitatud ITLS § 24 lg 3 nõudeid järgides. Kostja on nõudnud päevarahade nõude osas aegumise kohaldamist ITLS § 6 lg 1 alusel, kuid Riigikohtu lahendist 3-2-1-l tuleneb, et kui tööandja ei vaidlusta töötaja nõuete aegumist töövaidluskomisjonis, et saa tööandja aegumise kohaldamist enam kohtus taotleda. Kostja on nimetatud päevarahade saamise ka sisuliselt vaidlustanud leides, et hageja on kõik saadaolevad summad kätte saanud ning hageja ei ole selles osas oma nõuet tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud ka tõendamiskoormise jaotuses erinevalt seaduses sätestatust ning kuivõrd kostja ei võtnud kõnesolevat nõuet õigeks, tulnuks hagejal päevarahade nõudeõigust perioodil veebruar kuni
aprill 2009.a. tõendada. Tõendiks kõnealusel perioodil komandeeringus viibimise kohta on hageja pangakonto väljavõte teemaksu maksmise kohta (tl 64) ja teearved (tl 55-58), kuid puudub tõend, et päevarahasid poleks makstud ning see ei kajastu ka Kuido Talviste pangatehingute väljavõtetel. Seega tuleb päevarahade nõue jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega loeti Kuido Talviste tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 15.11.2009.a., on Kuido Talvistel TLS § 109 lg 1 kohaselt õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt töölepingu ülesütlemisteatele (TVK tl 8), lõpparvele (TVK tl 26) ja lõpparve ülekandele (TVK tl 42) on Kuido Talvistele tasutud AS Latente juhatuse otsusega hüvitisena 2 kuu töötasu ning töövaidluskomisjoni otsusega on välja mõistetud veel 1 kuu keskmine töötasu. Kuna kohus ei ole pidanud põhjendatuks hageja nõuet vähemmmakstud töötasu osas, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude hüvitise täiendavaks saamiseks lisaks töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel summas 7187.60 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.