Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.jaanuaril 2011.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasi
2-10-62542
Riigi õigusabi asi
I. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxx linn Valgamaa: Telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kirjalik menetlus.
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5, 18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku , § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s: 1.Rahuldada I. K. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Asjaolud Riigi õigusabi taotlus I. K. esitas 14.12.2010 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Õigusabi taotleja soovib õigusabi hagiavalduse koostamiseks isaduse
tuvastamise ja elatise hagis. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esinemiseks. Taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema nii eesti kui vene keeles.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja töötab OÜ xxxxxx, saades töötasu (xxxx krooni) xxxxxx eurot kuus. Taotlejal on üks alaealine laps. Perele makstakse peretoetust (xxx krooni) xxxxx eurot kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi.
Kohtunik leiab, et I. K. ei ole võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Avaldajal enda andmete põhjal tema sissetuleku moodustab peretoetus (xxx krooni) xxxxx eurot kuus ja töötasu (xxxx krooni) xxxxxx eurot, seega kokku (xxxx krooni) xxxxxx eurot Maksu- ja Tolliametil andmete kohaselt 2009. aasta sissetulekuks oli (xxxxxx krooni) xxxxxxx eurot , seega kuus (xxxxxxx krooni) xxxxxx eurot.. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda I. K. õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal puudub suuremate raskusteta realiseeritav vara. Sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.
Hele Ilisson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.