Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-31935 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 35 000.00 krooni ja riigilõiv 100.00 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale avaliku teatavakstegemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.11.2010.a. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 06.01.2006.a. sõlmisid hageja (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja Algis Veod OÜ (Liisinguvõtja, registrikood 11179686, registrist kustutatud) liisinglepingu nr xxxxxxxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz CL500, 5.0, ehitusaasta 2002. Liisinglepingut käendas kostja 44 099.32 euro ulatuses. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks Liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse, mida hageja ka tegi. Lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus Liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus Liisinguvõtja kui ostja järgmisel päeval pärast vara enda valdusesse saamist sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus tasuma täielikult kindlustusmaksed ja muud kindlustusega seotud kulutused. 06.01.2006.a. sõlmis Liisinguvõtja kindlustusleppe kindlustusmaakleri Balti

Kindlustusmaakler OÜ vahendusel Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ga. Kindlustusmakse tuli tasuda iga kalendrikuu 30.kuupäevaks hageja arveldusarvele. Liisinguvõtja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, jättes hagejale tasumata arved kokku summas 51 815.22 krooni. Et Liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Lepingu kohaselt kohustus Liisinguvõtja viivitamatatult vara valduse liisingufirmale üle andma ning vara valdus taastati alles 17.07.2007.a. Vara müüdi hinnaga 162 711.87 krooni, kuid vara realiseerimise ja vara valduse taastamise kulud (13 882,84 krooni) ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet Liisinguvõtja vastu, mistõttu nõuab hageja täiendavalt 307 901.11 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna Liisinguvõtja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisingvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama sätte § 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, v.a. juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 03.10.2006.a. sõlmisid hageja ja Vitali Savištšev liisingulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 0118127L, mille alusel võttis kostja endale kohstuse tagada solidaarselt Liisinguvõtjaga lepingust tulenevate Liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt Liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 44 099.32 euro tasumise eest. Kuna Liisinguvõtja võlgnevust ei tasunud, tuleneb käenduslepingust ja VÕS § 142 lg-st 1 ja § 145 lg-st 1 kostja kohustus hüvitada hagejale liisinglepingust tulenev Liisinguvõtja võlgnevus summas 307 901.11 krooni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaladaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisnõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 05.07.2010.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 35 000.00 krooni ja hagimaterjalide avalikult kättetoimetamise eest tasutud riigilõivust 100.00 krooni. Kostja peab hagejale hüvitada menetluskulu kokku summas 35 100.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.