Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-14570 kannab kostja Osaühing ANALAN AUTO.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-09-14570

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

SA Narva Linnaelamu esitas 02.04.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing ANALAN AUTO võlgnevuse 51 399, 90 krooni nõudes. Võlgnik esitas 23.04.2009 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.06.2009.a määruse alusel anti maksekäsu esemeks olev nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. SA Narva Linnaelamu esitas hagiavalduse Osaühing ANALAN AUTO vastu võlgnevuse 49 560 krooni ja viivise 1839, 90 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled, so. Osaühing ANALAN AUTO (edaspidi nimetatud Rentnik) ja Narva Linnavalitsuse Linnavaraamet (edaspidi Rendiandja) 29.01.2001.a. Munitsipaalvara rendileping nr 1/39 (edaspidi Leping), mille alusel andis Rendileandja Rentikule tähtajatuseks kasutamiseks raha eest munitsipaalomandis oleva vara Lepingus nimetatud tingimustel. Lepingu punkti 2.1 kohaselt Lepingu objektiks on asfalteeritud plats, üldpindalaga 2100 m2, mis asub aadressil: XXX. Seoses vara võõrandamisega, mis asub aadressil: XXX, SA-le Narva Linnaelamu on Narva Linnavalitsuse Linnavara amet alates 05.11.2003.a. Narva Linnavalitsuse Linnavara-ja Majandusamet, ja Osaühing ANALAN AUTO vahel sõlmitud 29.01.2001.a rendilepingu nr 1/39 põhjal kõik Rendileandja õigused ja kohustused alates 10.02.2006.a üle läinud SA-le Narva Linnaelamu (registrikood: 90003404). Lepingu p. 3.2.2 kohaselt rentnik on kohustatud tasuma renditud vara kasutamise eest renditasu Lisas nr 1 nimetatud suuruses jooksva kuu viimaseks kuupäevaks Rendileandja nimetatud arveldusarvele. Tasumisele esitatud arved tasutakse 10 päeva jooksul alates saamise päevast. Ajavahemikul 10.02.2006 kuni 28.02.2007 arvestati rentnikule vara (asfalteeritud plats, üldpindalaga 2100 m2) kasutamise eest kogusumma 76 247 krooni, millest rentnik tasus vaid summa 26 687 krooni. Kostja pole hagejat teavitanud kirjalikult kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. 28.02.2007.a lõpetati SA Narva Linnaelamu SA ja OÜ ANALAN AUTO vahel sõlmitud rendileping N° 1/39. Võlgnik jättis vara (asfalteeritud plats, üldpindalaga 2100 m2) kasutamise eest tasumata arveid summas 51 399, 90 krooni. Seoses sellega, esitas hageja nõude 27.02.2009.a. tähitud kirjaga nr. 342, kus tegi kostjale ettepaneku tasuda 10 päeva jooksul alates pretensiooni kätte saamisest vabatahtlikult kustutada 29.01.2001 munitsipaalvara rendilepingu nr 1/39 põhjal järelejäänud võlgnevuse. 06.03.2009.a OÜ ANALAN AUTO seaduslik esindaja oma vastuses pretensioonile nr 10/09 tunnistas võla põhisummat 49560,00 krooni ulatuses ja pöördus palvega sõlmida võlgnevuse kustutamise graafik. SA Narva Linnaelamu saatis 11.03.2009 teatise nr 371, milles teatas kostjale võlgnevuse kogusumma ning nõusoleku võlgnevuse kustutamise graafiku sõlmimiseks. Kahjuks kostja ei sõlminud Kokkulepet võlgnevuse kustutamise graafiku sõlmimiseks ning olemasolevat võlasummat ei tasunud. Rendilepingu p-ga 3.2.3 kohustus hageja maksete tasumata jätmise puhul lepingus sätestatud tähtajaks tasuma viivist 0,1% viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 31.01.2007.a. seisuga moodustas kostja üürivõlg 43 365 krooni. Ajavahemiku eest 01.02.2007.a. 2(7)

Tsiviilasi nr 2-09-14570

- 28.02.2007.a. , kokku 28 päeva on summalt 43 365 krooni viiviste summa kokku 1 214, 22 krooni (43 365 x 0,1% x 28). 28.02.2007.a. seisuga moodustas kostja üürivõlg 49 560 krooni. Ajavahemiku eest 01.03.2007.a. - 09.02.2010.a., kokku 1074 päeva on summalt 49 560 krooni viiviste summa kokku 53 227, 44 krooni (49 560 x 0,1% x 1074). Hagejal on õigus nõuda viiviste maksmist vastavalt VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab kõrvalnõuetena kostjalt viiviste väljamõistmist põhinõude summa ulatuses, so summas 49 560 krooni. Kohtueelses korras antud probleemi reguleerimist takistanud asjaoludest ja põhjustest kostja hagejat ei teavitanud. Hageja palub välja mõista kostjalt välja võlgnevus 49 560 krooni ja viivise summas 49 560 krooni. Menetluskulud 7500 krooni jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja poolt kohtule 18.12.2009 saadetud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu selle väitega et hagejale on üle läinud rendileandja õigused ja kohustused rendilepingu nr 1/39 põhjal alates 10.02.2006.a sel alusel, et 10.02.2006.a on sõlmitud linnavara tasuta võõrandamise leping ja kinnistu aadressil: XXX on üle antud hagejale. Viru maakohtu kinnistusosakonna andmebaasist saadud kostja andmete kohaselt antud kinnistu, aadressil: XXX, ei ole hageja omandis. Kostja ei nõustu hagi väitega sellest, et kostja tunnistas võlga, summas 49 560, 00 krooni oma vastusega pretensioonile. Vastus hageja pretensioonile on koostatud kostja raamatupidamise andmetel. Vastus anti ilmaõigusliku hinnangute renditasu võlgnevuse olemasolule või puudumisele hageja ees. Seoses kostja varem toodud väitega sellest, et kinnistu aadressil: XXX, ei asu hageja omandis, kostja leiab olevat põhjendatud väite sellest, et SA Narva Linnaelamu ei saa olla hagejaks käesolevas tsiviilkohtumenetluses. Hageja lisab hagile koopia volikirjast nr 1.23/520, mis on dateeritud 14.04.2008.a, mille sisust tuleneb muuhulgas, et SA Narva Linnaelamu juhatuse liige Jelena Pahhomova omab õigust allkirjastada ja esitada hagisid kohtusse, samuti esindada Narva linna kohtus. Jelena Pahhomova ei ole Narva linna seaduslik esindaja, mis annaks talle õiguse esindada Narva linna kohtus TsMS § 217 alusel. Isikute loetelu, kes võiksid olla lepingulised esindajad, sisaldub TsMS § 218. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et Jelena Pahhomova vastab lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud TsMS § 218 menetlusnormidega. Lähtudes 21.02.2006.a dateeritud kirja nimetatud sisust tuleneb, et hageja peab esitama käesolevas tsiviilkohtumenetluses vara -kinnistu, aadressil: XXX, kostja poolt faktilise kasutamise tõendid. Samuti sisaldab Linnavara ja Majandusameti antud kiri viidet sellele, et kostja võlgnevus 15.02.2006.a seisuga on 9 912, 56 krooni ja tasumisele kuulub 11 505, 56 krooni, arvestades arvet, summas 1 593 krooni. Nagu on toodud hagis endas, kostja teostas tasu kogusummas 26 687, 00 krooni. Kostja ei leia, et on aset leidnud rendileandja õiguste ja kohustuste üleminek hagejale ülaltoodu alustel. Järelikult, lähtudes toodud alustest: Linnavara ja Majandusameti teatisest võla äratoomisega 11 505, 56 krooni, samuti kostja teostatud tasust summas 26 687, 00 krooni, tuleneb, et kostja on teostanud ülemakse 15 181, 44 krooni. Kostja toodud väited on aluseks hagi rahuldamata jätmisele täies ulatuses. Ülaltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

14.04.2010.a kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et kostja sai kasumit parkla rentimisest. Oli esitatud väide, et üürileandja ei olnud omanik ja oli viidatud ka AÕS sätetele. See, et Narva linnaelamu on vaidlustava objekti omanik on tõendatud ehitisregistri poolt. Kostja on oma võlgnevust tunnistanud, sest kostja juhatuse liige A. Konapljov on väitnud et me ei loobu oma võlgnevusest aga majandusliku 3(7)

Tsiviilasi nr 2-09-14570

seisundi halvenemise tõttu palume teha maksegraafiku“. Perioodil kui kostja väitel polnud lepingulisi suhteid teostas kostja kaks makset. Kostja vastuväited on paljasõnalised. 10.veebruaril 2006 on hageja teatanud, et sel kuupäeval leping lõppes. Kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja jäi oma arvamuste juurde ning lisatõendeid esitada ei soovi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 12 lg 2 esimese lause järgi ei välista ega piira VÕSRS § 12 lg 1 lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 12 lg 2 teine lause sätestab, et kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Tulenevalt rendisuhete jätkuvast iseloomust kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi enne 1. juulit 2002. a sõlmitud rendilepingutele kui kestvuslepingutele võlaõigusseaduse (VÕS) regulatsiooni. Kohtus on tuvastanud, et poolte vahel oli 29.01.2001 sõlmitud tähtajatu munitsipaalvara rendileping nr 1/39 (tl 4-7), mille punkt 1.3. kohaselt loetakse käesoleva lepingu sõlmimisel 01.09.1996 rendileping 1/39 lõpetatuks. Rendileping on 28.02.2007 lõpetatud alates 01.03.2007 (tl 8). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja oli 29.01.2001 sõlmitud munitsipaalvara rendilepingu nr 1/39 pooleks (rentnikuks). Pooled vaidlevad eelkõige selle üle kas hagejale on üle läinud rendileandja õigused ja kohustused.

Tsiviilasi nr 2-09-14570

Selline kostja esindaja väide on asjakohatu, sest vallasasjast ehitisi ei kanta kinnistusraamatusse. Asfaldiplatsi näol on tegemist rajatisega (ehitis) ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 tähenduses. Kinnistusraamatust ei saa kontrollida omandiõigust vallasasjast ehitisele mida sinna kantud pole. Kui pole kinnistut, ei saa kinnistul olla ka omanikku. Kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi (TsÜS § 50 lg 2). Vara üleandmine on tõendatud Narva Linna ja hageja vahel sõlmitud linna vara tasuta võõrandamise lepinguga ja selle lisaga (tl 12, 13) ning ehitisregistri kandega (tl 72). TsÜS § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Renditud vara ostjale lähevad üle kõik rentniku ja rendileandja vahelised kokkulepped renditud vara kohta.

Tsiviilasi nr 2-09-14570

Kostja väite kohta, et hageja peab tõendama kostja poolt rendieseme faktilist kasutamist märgib kohus, et nii rendi– kui ka üürilepingu puhul ei sõltu tasu sissenõutavus sellest kas rentnik, või üürnik asja kasutab või mitte, kui asja lepingujärgne kasutamine ei ole takistatud.

Tsiviilasi nr 2-09-14570

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.