Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest Viru Maakohtu kaudu.

I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja OÜ F&S Asset Management esitas Viru Maakohtule avalduse OÜ Digistar Services pankroti väljakuulutamise nõudes. Avalduse kohaselt palub võlausaldaja algatada võlgniku suhtes algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Viru Maakohus algatas 13. septembri 2010.a määrusega OÜ Digistar Services pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks T. Vi.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt ajutine haldur palub kohtul määrata huvitatud isikutel pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 50 000 krooni ja avaldada ka vastavasisuline teatis väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, palub ajutine haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes taotles ajutine pankrotihaldur T. V. lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: 4.1 Andmed võlgniku vara kohta

Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Saadud informatsiooni põhjal: Võlgnik omab pangaarveid Swedbank AS, mille saldo seisuga 15.09.2010 on – 2435 krooni ( negatiivne), AS SEB Pank saldo seisuga 16.09.2010 on 0,25 krooni. Võlgniku kontod on arestitud. Laenukohustus Swedbank AS- ga on suletud 25.06.2009.a. Liisingulepingud ja kohustused on olnud Nordea Liising AS-ga 3 ( kolm) liisingulepingut üles öeldud ning esitatud nõue summas 43 328 krooni. Liisinguleping Hansapank Liising AS-ga, kellelt ei ole laekunud päringuvastust. Maksu- ja Tolliameti nõue võlgniku vastu on seisuga 15.09.2010.a. põhivõlg ja intressid kokku 814 915 krooni ( sh põhivõlg 614195 krooni). Vararegistritest Maanteeameti andmetel hetkel võlgnikul sõidukid puuduvad. Võlgniku omandis on olnud sõiduk Lada reg märk xxx, omanikuvahetus 30.12.2009.a. Sõiduk Mitsubishi reg. Märk xxx 30.12.2009.a. Sõiduk Audi reg märk xxx, omanikuvahetus 30.12.2009.a.Sõiduk Peugeot reg märk xxx, omanikuvahetus 19.01.2007.a. Ehitusregistri andmetel võlgnikul ehitised puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul hetkel kinnistud puuduvad, kuid on olnud 7 kinnistut, viimase kinnistu osas on omand lõppenud 15.06.2010.a. Kommertspandid puuduvad. Kohtutäituritel täitmisel nõuded: kohtutäitur Pärs ( sissenõudja EV Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu Maksu- ja Tolliamet), kohtutäitur Krista Järvet, kohtutäitur Kristel Maalman, kohtutäitur Õnne Pajur, sissenõudjate kohta andmed puuduvad. Kohtuvaidluste kohta andmed puuduvad. Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 17.02.2005.a. Kuni 20.04.2005.a. juhatuse liige Katrin Taho ja alates 20.04.2005 aastast R. P.. Asutamisel omanik PRO Firnade OÜ ja alates 08.04.2005.a. R. P.. Alates asutamisest on osakapital 40 000 krooni: Majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Nõukogu on puudunud. Võlausaldajad on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse 22.07.2010.a. 13.09.2010 nimetas kohus pankrotimenetluses ajutise halduri. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles peamiselt lammutustööde osutamisega. Võlgniku tegevusjuhiks on olnud juhatuse liige R.P.. Võlgniku seadusliku esindaja esitatu kohaselt ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamist ei ole peetud korrektselt. Viimane võlgniku poolt äriregistrile esitatud aruanne puudutab 2007 majandusaasta tegevust, võlgnikul hetkel tegevus puudub. Äritegevuse taastamiseks vajalikud kehtivad lepingud puuduvad, mistõttu puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks. Nüüdseks puuduvad töösuhted ja 2010. aastal sisuline tegevus puudub. Ajutise halduri aruandes on võlgniku varaline olukord seisuga 30.09.2010a. Võlgniku juhataja ei ole suutnud esitada 2008-2009.a kohta käivaid aastaaruandeid. Võlgniku esitatu kohaselt varad puuduvad ja ajutine haldur ei ole tuvastanud varade olemasolu. Võlgnikul on kohustusi ca 40 võlausaldajale, kellest kõige suurim võlausaldaja on OÜ M&S Asset Managament, kellele on kohustus 20.07.2010 seisuga summas 1250238 krooni. Suur hulk kohustusi on 2008 aastast ja viimased täitmata kohustused on hankijatele 2009 aasta lõpust. Maksu - ja Tolliameti nõue võlgniku vastu 15.09.2010.a. seisuga koos intressidega on summas 814915 krooni. Võlgnikul on ka erinevaid võlgnevusi oma tarnijatele, kokku summas 1624529 krooni, palgavõlgnevus töötajatele summas 127170 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad. Võlgniku esitatu kohaselt kohustusi on summas 4 181 835,3,5 krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, kuna puudub piisavalt kasumlik tegevus. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.

Ajutine haldur on andnud hinnangu võlgniku maksevõimelisusele. Hinnangu kohaselt, võlgnikul puudub sellises koguses- väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis midagi realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Ajutine pankrotihaldur hinnates eeltoodut on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel. Seega võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles lammutustööde osutamisega. Võlgniku esitatu kohaselt majandusraskused tekkisid 2008 aastal, mil seoses majanduskriisi algusega langes järsult nõudlus. Täitmata kohustused hankijatele tulenevalt paljuski 2008 aasta tegevusest. 01.01.2008.a. seisuga oli omakapital positiivne kuid 2009 aasta lõpuks negatiivne. Kuna võlgnik ei ole suutnud esitada ajutisele haldurile raamatupidamise väljavõtteid, on raskendatud maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku poolt esitatu kohaselt on maksejõuetuse põhjus selles, et 2007.a. oli tehtud liialt suured investeeringud, toimus ehitusturu järsk langus, mistõttu nõudlus vähenes, põhitegevuse marginaalid langesid, samas lootuses turuolukorra taastumiseks säilitati püsikulud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muid maksejõuetuse põhjusi. Maksejõuetuse muutumise peamiseks põhjuseks olid kiired negatiivsed turumuutused. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda 2009a. lõpp, mil võlgnik lõpetas tegevuse. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud pankrotimenetluses otsuseid ja selgeid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võivad olla juhtimisvead seoses viivitusega pankrotiavalduse esitamisel. Samas juhatuse liikme vastu kahjuhüvitise nõuete esitamine on ajaliselt ja rahaliselt ressursimahukas. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt juhatuse liikmelt reaalse kahju hüvitamise nõude täitmise saavutamine on ebareaalne. Ajutine pankrotihaldur ei oska hetkel anda hinnangut võlgniku tehingute osas seoses kinnisasjadega. Võlgnik on müünud 2009.a. oktoobris sõlmitud lepingutega kõik oma kinnisasjad, millega on täidetud erinevaid kohustusi erinevatele võlausaldajatele. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada, kas nimetatud müügihind vastas turuhinnale. Sellest selguse saamine nõuab ekspertarvamuse tellimist, samas selliseks tellimuseks puuduvad ajutisel halduril rahalised vahendid. Seoses võlgniku suutmatusega esitada varasema perioodi kohta raamatupidamise väljavõtted, on ka raskendatud muude võimalike tagasivõitmise võimaluste analüüs. Tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole tuvastatud. Ajutine haldur on seisukohal, et eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, on otstarbekas võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastatud, et püsiva maksejõuetuse põhjused võiksid tuleneda selgetest juhtimisvigadest. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda muust asjaolust või juhtimisvigadest, seda PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri hinnangul puuduvad väga selged ja reaalse tulemusega tagasivõitmise võimalused, tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole tuvastatud.

IV KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud võlgniku seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankS § 29 lg 2 kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur taotles kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 14000 krooni ( millele lisandub sotsiaalmaks) (kokku 14 töötunni ulatuses), ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud summas 2500 krooni (koos käibemaksuga). Võlgniku juhatuse liige Roland Pullerits on nõus isiklikult ajutise halduri tasu ja kulud katma puudu olevas summas 6120 krooni ulatuses, kuna ajutise halduri tasu ja kulude katteks ei jätku võlausaldaja poolt deponeeritud summast 15 000 krooni . Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid ja nõuded kolmandate isikute vastu. Vara tagasivõitmise aluseid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et OÜ Digistar Services pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 26 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.