Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagastada hagejale ASAS-ile Swedbank TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2 (pool), s.o. summas 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni hageja AS Swed Swedbank pangakontole nr 227000000016, märkides selgitusse: ”Riigilõiv 26.10.2009, maksekorraldus nr 42085 osaline tagastamine”. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 30.12.2010 kell 15.00.

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebuse esitamisest, esitamisest, mistõttu otsus otsus jõustub poolt pooltele kättetoimetamisest. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele täitmiseks. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.10.2009 esitas Swedbank AS Tartu Maakohtusse hagi M K` vastu võlgnevuse, kokku summas 70 486.20 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 15.11.2005 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 05-237978-EG (Leping 1),, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221029874096 ja arvelduskontoga nr 221027649100 ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute tegemiseks 7 000 Eesti krooni ulatuses. 15.06.2006 suurendati poolte kokkuleppel krediidilimiiti kuni 10 000 kroonini. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol, Püsimakseks määrati 350 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks kuu 10.kuupäev. Pärast limiidi suurendamist jäi püsimakse suuruseks 400 krooni kuus. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.01.2008 ning perioodil 10.01.2008 – 10.05.2008 makseid ei tasunud. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras. 13.02.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 06-018447-VL (Leping nr 2) summas 43 000 krooni intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2010. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 1288.96 krooni. 05.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 06-230715-VL (Leping nr 3) summas 25 000 krooni intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2010. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 739.61 krooni. Kostja jäi lepingute 2 ja 3 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.01.2008 ja kuni 10.05.2008 laenumakseid ei tasunud, olles viivituses viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu 1 ja 2 p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113 lg 1. 22.05.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingute võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võlgnevuse tasuda hiljemalt 06.06.2008. Hageja hoiatas, et nimetatud tähtajaks kostja poolt

kohustuste mittetäitmisel, ütleb hageja lepingud üles enne tähtaega ja alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 09.06.2008 ütles hageja lepingud 1, 2 ja 3 ennetähtaegselt üles. 18.06.2008 sulges hageja krediitkaardi kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-088101-KE alla. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 17.06.2008 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse summas 64 173.15 krooni nõudes, mille kohus jättis 16.10.2009 kohtumäärusega ts asjas nr 2-08-24701 rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seisuga 26.10.2009 moodustab kostja võlgnevus kolme lepingu järgi hageja ees kokku 70 486.20 krooni, millest põhivõlgnevus on kokku summas 57 941.57 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele ning taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 70 486.20 krooni väljamõistmist, samuti alates 27.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt (57 941.57 kroonilt) viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning nende (tasutud riigilõivud kokku 9080 krooni) kostjalt väljamõistmist, samuti menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 8500 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses - 580 krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks ka hagimenetluses. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule ja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 28 377.51 krooni väljamõistmist, samuti alates hagi esitamisest (16.12.2009) kuni põhinõude (23 233.43 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud poolte vahel sõlmitud lepingud ja andmed lepingute järgi sooritatud operatsioonidest, laenu tagastamise graafiku, samuti lepingutest tulenevate võlgnevuste arvestuse, kostjale väljastatud kirjalikud teated võlgnevuse ja laenulepingu ülesütlemise kohta 2.05.2008, määruse maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest, maksekorraldused riigilõivude tasumisest.

Kohtumenetluse käik 28.10.2009 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid kostja elukoha aadressile kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel – kostjat nimetatud aadressil ei teatud.. Kohus palus hagejal täpsustada andmeid kostja tegeliku elukoha kohta. 05.07.2010 esitas hageja kohtule TsMS § 317 alusel taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks, sest kostja tegelikku asukohta ei olnud võimalik välja selgitada. Kostja elukoha suhtes puudusid andmed ka Ida Politseiprefektuuril. 26.08.2010 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks, määrates ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil – 16.11.2010. 26.08.2010 avaldas kohus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded hagiavalduses esitatud hageja nõude, samuti kohtukutse kostja 16.11.2010 kohtuistungile ilmumiseks. 15.11.2010 teatas kostja kohtule telefoni teel, et ta on intenetist saanud teada tema suhtes toimuva kohtuistungi ajast, kuid soovib eelnevalt hagimaterjalidega tutvuda.

Hageja edastas 15.11.2010 kohtule taotluse asjas menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (kokku summas 9189 krooni) ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt ka viivise väljamõistmiseks. Kohus määras asjas välja uue kohtuistungi – 28.12.2010 - ning väljastas hagimaterjalid koos kohtukutsega kostjale tema poolt teatatud aadressile. II Kohtuistungil Kohtuistungil 22.10.2010 esitatud nõuded ja seisukohad seisukohad Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistungil 22.12.2010 22.12.2010 teatas kostja, et ta tunnistab hageja nõuet, nõuet kuid hagis nõutud summa korraga tasumiseks tal hetkel võimalus puudub. Kostja väitel saaks ta tasuda kahe nädala jooksul hagejale 30 000 krooni. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude ja selle aluseks olevate asjaolude juurde juurde.. Kostja poolt võlgnevuse katteks tasumisi peale hagi esitamist ei ole toimunud. Hageja suurendas viivisnõuet seisuga 28.12.2010 ning taotles kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt kohtuotsuse tegemist ning kostjalt kokku 75 943.20 krooni väljamõistmist. Samas nõustus hageja kostja poolt kahe nädala jooksul 30 000 krooni laekumise korral ülejäänud võla osas arutama kostjaga maksegraafiku sõlmimist. Pooled teatasid kohtule, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest. TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt esitas hageja taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks 1⁄2 ulatuses (summas 4250 krooni) riigilt. Kostjalt taotleb hageja menetluskulude hüvitamist summas 4930 krooni, samuti viivise väljamõistmist põhinõude täieliku tasumiseni ja ka väljamõistetud menetluskuludelt nende hüvitamiseni. III. Kohtu otsustus ja selle põhistus. põhistus. Kohus leiab, et hageja esitatud võlanõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud krediitkaardi- ja laenulepingutest. Vastavad lepingud on hageja poolt esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse tekkimise arvestus ja teatised ja lepingute ennetähtaegse ülesütlemise teated. Kostja on hageja esitatud võlanõude omaks võtnud ning TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kostja poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja kohtuistungil täpsustatud ulatuses, s.o. kokku summas 75 943.20 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 57 941.57 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 29.12.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et hageja poolt asjas kantud menetluskulud kuuluvad õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele vastavalt kohtuistungil 28.12.2010 täpsustatud ulatusele, s.o. kokku summas 4 930 krooni, millest 4250 krooni moodustab 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust 8500 kroonist (maksekorraldus nr 42085, 26.10.2009), 580 krooni - maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõiv ja 100 krooni - väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud lõiv. Pool (1/2) hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 4250 krooni, kuulub vastavalt hageja taotlusele tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel, sest pooled on loobunud enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust otsusele esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 27. mail 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.