2-09-38766/6 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta VM menetluskulud tema enda kanda. Jätta OÜ MT(pankrotis) menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik VM esitas 29.05.2009.a Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ MT vastu. Avalduse kohaselt asus hageja kostja juurde 28.01.2008.a tööle autojuhina. 23.05.2009.a esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuna tööandja ei kindlustanud hagejat tööga ega maksnud välja palka. Tööandja ei reageerinud avaldusele. Hageja palus tunnistada töölepingu lõppenuks TLS § 82 alusel alates 28.05.2009.a ja välja mõista kostjalt hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 17 522 krooni, puhkusekompensatsiooni 39 päeva eest ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga summas 8761 krooni. Kostja töövaidluskomisjonile vastust ei esitanud. Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjon tunnistas 25.06.2009.a otsusega töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 28.05.2009.a ja mõistis kostjalt välja hüvitise töölepingu lõpetamise eest 17 522 krooni, puhkusekompensatsiooni 11 178 krooni ja keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest 7885 krooni. 07.08.2009.a esitas kostja Pärnu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Kostja märkis, et ta ei tunnista VM nõudeid. Pärnu Maakohus edastas 03.09.2009.a määrusega asja Harju Maakohtule. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 28.01.2008.a töölepingu, millega hageja asus tööle autojuht-ekspediitori ametikohale. 23.05.2009.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 28.05.2009.a, kuna kostja ei ole hagejat kindlustanud tööga ega maksnud palka. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit,

senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus (TLS). TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kogu palga hagejale tasunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kindlustanud hagejat tööga. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud töölepingu lõpetama TLS § 82 lg 1 alusel. Seega tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping tunnistada lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 28.05.2009.a. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Asja materjalidest nähtuvalt kuulutati Harju Maakohtu 25.11.2010.a määrusega välja kostja pankrot. Seega tuleb hagi hüvitise 17 522 krooni, puhkusekompensatsiooni 11 178 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga 7885 krooni saamiseks jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna ühes nõudes hagi rahuldatakse, teistes nõuetes aga jäetakse läbi vaatamata, siis tuleb kummagi poole menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.