Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse avalikult teatavaks-

29. detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

tegemise aeg ja koht

kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-07-32471

Hagi hind

1945,52 krooni

Tsiviilasi

AS-i E hagi DPvastu põhivõla ja viivise saamiseks.

Menetlusosalised ja nende

hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Katrin V

esindajad

kostja DP(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavaldus AS E esitas 30.08.2007.a kohtule hagi DP vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2005.a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Lisaks sõlmisid AS EE ja kostja 30.10.2005.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, millega AS EE müüs kostjale telefoni. Kostja ei ole temale esitatud arveid tasunud. AS EE loovutas oma nõuda kostja vastu hagejale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1945,52 krooni ja viivise 1696,52 krooni, kokku 3642,04 krooni. Kostja vastus Kostja märkis oma allkirjastamata kirjalikus vastuses, et ta on hagi esitamisega nõus ja palus lükata edasi maksmise tähtaega kuni 01.07.2010.a. Kuna kostja vastus on allkirjastamata, siis ei ole kostja nõuetekohast vastust esitanud. Kohtu põhjendused Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et kostja võlgneb tulenevalt liitumislepingust ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust hagejale põhivõlana 1945,52 krooni ja viivisena 1696,52 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 3642,04 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.