Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Pärnu Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 2 alusel OÜ Metsamäe kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused ja muud asjaolud. 28.07.2010 esitas OÜ Metsamäe maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 1 lg 1 ja § 13 lg 1 alusel. Avalduse kohaselt on OÜ Metsamäe maksejõuetu ja maksejõuetuse põhjuseks on osutatud teenuste mahu kahanemine 2008 ja 2009 aastal, töötajate koondamise kulud ja tellimuste puudumine ning ehitusturu mahtude suur vähenemine ning selle ala mahtude halb prognoos. Võlgniku võlad moodustavad: Maksu- ja Tolliamet 450 967.34 krooni. Võlgnikul on varasid summas 23 000 krooni. Vastavalt äriregistri andmetele on osaühingu majandusaasta aruandes

2-10-49605 näidatud tegevusalaks elamute ja mitteeluruumide ehitus /t.l 5/. 06.08.2010.a. määrusega andis Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.

tsiviilasja

07.09.2010.a. saabus tsiviilasja toimik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja /t.l 15/. Kohus 16.09.2010.a. määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. . OÜ Metsamäe juhatuse liige Tiit Lepasepp arvestades ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohti palub samuti lõpetatada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 08.12.2010.a. määrusega määras kohus võimalikeks pankrotimenetluse kulude suuruseks 40000 krooni ning tegi menetluse raugemise vältimiseks ettepaneku võlausaldjatel hiljemalt 22.12.2010.a. tasuda Pärnu Maakohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 40000 krooni. Vastav teade avaldati AT-s 10.12.2010.a. Seisuga 28.12.2010.a. keegi võlausaldjatest deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud ei ole. Ajutise pankrotihalduri aruanne. II Eelmenetlus OÜ Metsamäe on 28.07.2010.a esitanud Pärnu Maakohtule avalduse OÜ Metsamäe pankrotimenetluse algatamiseks. 16. septembri 2010.a kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Samuti määras kohus pidada kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks 20.oktoobril 2010.a kell 11.30. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine pankrotihaldur 07.oktoobril 2010.a küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku asukoha aadressile ja e-posti aadressile (Lisa 1). Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 14. oktoobriks 2010.a. Võlgnik on halduri küsimustele vastanud ja vajalikud raamatupidamisandmed saatnud 19.10.2010.a, s.o 1 päev enne kohtuistungit. Halduri palvel lükkas kohus istungi edasi ja määras uueks istungi ajaks 06.12.2010.a kell

2-10-49605

2-10-49605 hinnangul on sõiduki esmase registreerimise aastat ja mudelit arvestades sõiduki hinnaks 15 000 krooni. Bilansi kohaselt kuulub võlgnikule põhivara väärtuses 241 krooni. Ilmselt on tegemist olukorraga, kus raamatupidamislikult on põhivara amortiseeritud. Pankrotiavalduse kohaselt kuuluvad võlgnikule kasutatud tööriistad (palgi freespink – turuhind 1500 krooni, niiskuseeraldaja – turuhind 500 krooni, Senco karkassipüstol – turuhind 500 krooni, Senco rullnaelapüstol – turuhind 500 krooni). Haldur märgib, et võlgnik ei ole võimaldanud halduril varaga tutvuda, seega ei saa haldur hinnata, kas tööriistade väärtus on selline, nagu võlgnik on märkinud. Tuleb eeldada võlgniku poolt kohtule esitatud andmete õigsust ning seega arvestab haldur tööriistade väärtuseks 3000 krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel riiklikus ehitisregistris võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole (Lisa 9). Seega on OÜ Metsamäe põhivara väärtuseks maksimaalselt 18 000 krooni. Kogu vara on kokku maksimaalselt 37 764,70 krooni. V Kohustused Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud tasumata arvete nimekirja (Lisa 10) kohaselt on OÜ-l Metsamäe kohustused järgmiste võlausaldajate ees: ASE Ehitusprojekt OÜ - 338,50 krooni ENT AS – 24,00 krooni EVAS OÜ – 7919,85 krooni Kokku on võlgnevus hankijate ees 8282,35 krooni. OÜ-l Metsamäe on seisuga 01.12.2010.a maksuvõlg summas 420 297,79 krooni, millele lisandub arvestuslik intress summas 74839,90 krooni (Lisa 11). Kokku on maksuvõla suurus 495 137,69 krooni. Maksu- ja Tolliamet on halduri järelepärimisele vastanud, et ei ole nõus kandma OÜ Metsamäe pankrotimenetluse kulusid (Lisa 12). Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 503 420 krooni. VI Majanduslik analüüs Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on haldur koostanud võlgniku 16.09.2010.a bilansi analüüsi põhilistes majandusnäitajates, millest nähtuvalt on võlgniku:

2-10-49605 alla 0,9 = nõrk

3,00 < Z

- pankroti tõenäosus praktiliselt puudub VALEM: 1.2*((käibevara-lühiajalised võlgnevused) / koguvara)+ 1.4*(eelmiste aastate jaotamata kasum / koguvara)+3.3*(ärikasum / koguvara) + 0.6*(aktsiakapital / ettevõtte võlgnevused)+0.999*(netokäive / koguvara). Ülaltoodust lähtuvalt võib võlgniku majanduslikku olukorda pidada ebarahuldavaks ning ajutise halduri hinnang OÜ Metsamäe majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. VII Kokkuvõte Pankrotiavaldus ja arvamus maksejõuetuse kohta Pankrotiavalduse on esitanud võlgniku juhatuse liige Tiit Lepasepp 28.07.2010.a. Pankrotiavalduses märgib võlgniku esindaja maksejõuetuse põhjusena osutatavate teenuste mahu kahanemist 2008.a ja 2009.a, tellimuste vähesust ning üldist ehitusturu langust. Halduri hinnangul on püsiv maksejõuetus tekkinud juba vähemalt 2009.a septembrikuus, kui on tehtud viimased tehingud AS Swedbank oleval arvelduskontol. Pankrotiavaldus on esitatud 28.07.2010.a. Halduri hinnangul on pankrotiavaldus esitatud hilinenult ja võivad esineda KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnuseid, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud

2-10-49605 kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud majanduslangusest, mis mõjutas eriti ehitussektorit, milles OÜ Metsamäe tegutses. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. VIII Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei esine vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Nõuete tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 37 764,70 krooni ja kohustusi on vähemalt 503 420 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõpetatud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. IX Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 14). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgniku esindajaga, analüüsinud võlgniku poolt esitatud dokumente ja avalikest registritest kättesaadavaid andmeid, võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud võlgniku bilansi analüüsi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 29 teeb haldur ettepaneku:

2-10-49605 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Pankrotiseaduse 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri aruandes esitatuga on tõendatud, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud ka maksejõuetuse põhjused. Siinkohal kohus aruandes märgitut enam ei korda. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu; lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri ettekandest nähtub, et võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 40 000.- krooni tasunud. Ajutise pankrotihalduri poolt märgitud nõuetest rahulduse saamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri poolt pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes on ajutine haldur asunud seisukohale, et ei esine vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb OÜ Metsamäe pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Asjas ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemist või maksejõuetuse põhjustamist raske juhtimisvea tõttu. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab OÜ Metsamäe dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Tiit Lepasepa. Ajutine pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas 12750.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas 4207.50.- krooni. Ajutine haldur taotleb ka pankrotimenetluse kulude hüvitist summas 4676.40 krooni (sisaldab käibemaksu 20%).. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus ning menetluskulude põhjendus ja kulutused lahtikirjutatuna. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei ole esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise halduri kutseoskusi, vastavad ajutise halduri poolt esitatud andmed tegelikkusele. Eeltoodut arvestades määrab kohus PankrS § 23 lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks 12750.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks summas 4207.50.- krooni.

2-10-49605

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.