Võlaõigus › Töövõtulepingud

(Hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse avalikult teatavaks-

28. detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

tegemise aeg ja koht

kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-10-50334

Hagi hind

46 901,90 krooni

Tsiviilasi

SEOÜ hagi OSAÜHINGU BPvastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

hageja SEOÜ (registrikood XXX, asukoht XX), esindaja Jüri M kostja OSAÜHING BP(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja IB

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud SEOÜ esitas 13.10.2010.a kohtule hagi OSAÜHINGU BP vastu põhivõla 46 901,90 krooni ja viivise 4348,60 krooni, kokku 51 250,50 krooni väljamõistmiseks. Kostja tunnistas võlgnevust hageja ees. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on hagi õigeksvõtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 51 250,50 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Seega tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 7500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.