Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

28.12.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-14924

Tsiviilasi

OÜ Aaberg Konsultatsioonid hagi A2B Grupp OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

5046 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A2B Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja OÜ Aaberg Konsultatsioonid (registrikood 10949455, asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn), esindaja Eiliki Kadakas Kostja A2B Grupp OÜ (registrikood 11388154, asukoht Veerenni 52, 11313 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda A2B Grupp OÜ poolt Harju Maakohtu 29.11.2010 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus rahuldas lihtmenetluses 29.11.2010 otsusega OÜ Aaberg Konsultatsioonid hagi A2B Grupp OÜ vastu, tunnustas OÜ Aaberg Konsultatsioonid õigust taganeda poolte vahel sõlmitud lepingutest märksõnade avaldamise kohta Google esilehel ning mõistis A2B Grupp OÜ-lt

5046 krooni OÜ Aaberg Konsultatsioonid kasuks. A2B Grupp OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 29.11.2010 otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles tunnustada hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest taganemist ning 5046 krooni väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 200 eurole, menetleb kohus hagi lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.